ERISAADE | Urmas Sule PCR-testimisele hingekella löömisest: selliste numbrite puhul ei suudagi me kõiki nakatunuid tuvastada

Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule ütleb, et raske on hinnata, kas omikronipuhangu haripunkt on käes, targemad oleme ilmselt nädala pärast. Ta selgitab ka, miks pole laialdane PCR-testimine praeguses puhangufaasis enam mõistlik.

Eilse seisuga oli haiglas 409 patsienti, kel koroonaviirus. Positiivse märgina toob Sule välja, et varasemate lainetega võrreldes on intensiivravivajadus suhteliselt tagasihoidlik. Eripära on seegi, et noori haigestunuid on haiglas enam. Keskmine vanus haiglaravi vajavate koroonahaigete seas on 65 eluaastat, möödunud kevadel oli vastav number 69.

Valitsus otsustas, et 17. veebruari seisuga peab eelneva kümne päeva jooksul olema haiglasse jõudnud keskmiselt alla 25 sümptomaatilise COVID-19 patsiendi päevas. Sellisel juhul kaotab valitsus koroonapassi nõude 21. veebruarist.

Sule viitab, et eilse seisuga oli taoliste patsientide arv 29. "Kõik loodame, et võiksime liikuda positiivses suunas, aga selliseid märke väga palju pole," tõdeb ta, et valitsuse esialgne siht võib saavutamata jääda.

Alates eilsest ei soovita terviseamet positiivsete antigeeni kiirtestide kinnitamist PCR-testiga. Samamoodi ei soovitata minna PCR-testi tegema inimestel, kellel on eelnevalt olnud teadaolev kontakt COVID-19 haigestunuga ja sellele järgnevalt on tekkinud COVID-19 haigusele viitavad sümptomid.

Sel on otsene mõju ka koroonastatistikale. Keskmine uute nakatumiste arv päevas hakkab vähenema, kuna lähtutud on ikkagi PCR-testimisest. Sule viitab koroonakriisi olemuse muutumisele. "Pool aastat tagasi ei kujutanud ettegi, et sellised numbrid võivad kunagi tekkida," hindab ta omikroniplahvatust. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 6705,39. Ta ütleb, et säärases olukorras ongi võimalik valikuliselt toimetada. "Nakkushaiguste vastu võitlemise üldine loogika ongi selles, et me ei suuda kõiki potentsiaalseid ja nakatunuid tuvastada, aga me peame kasutama meetmeid, et nakkus võimalikult vähe leviks."

Neljandad doosid on teemaks

Sellest nädalast leevendati koroonaviirusega nakatunud tervishoiuasutuste töötajate karantiinipõhimõtteid. Arutelud käivad sellegi üle, kas varem võiks tööle lubada teiste elualade inimesi, seda arutab täna ka valitsus.

Sule sõnab, et jutt käib ennekõike elutähtsate teenuste osutajatest, mitte kogu ühiskonnast. Ta selgitab, et kõik loodame, et tulevikus koroonaviirus muutub vähem haiglaravivajadust ning rasket haigestumist põhjustavaks ehk sesoonseks haiguseks. "Aga täna meil seda teadmist pole," märgib ta, et haigusesse peab suhtuma täie tõsidusega, mistap igasugu laialdased leevendused pole mõistlikud.

Saates on juttu ka vaktsineerimise tempost, mis vahepeal taas raugema hakkas. Sule rõhutab tõhustusdooside olulisust. Haigestunute seas on neidki, kel all nii esmane kuur kui ka tõhustusdoos. Kas nemad võivad üks hetk saada neljanda doosi? Sule ütleb, et põhimõtteliselt oma olemuselt ongi omikroni põdemine neile uus immuunkaitse, kujundlikult öeldes neljas doos.

Laiemalt on aga neljanda tõhustusdoosi kui sellise küsimus üleval küll. "Ma täna ei oska öelda, kuhu jõutakse, aga neljanda doosi võimalikku tegemist arutatakse küll, mõnes riigis on juba ka näiteid, et neid tehakse."

Pikemalt juba saates!