Indrek Kannik Macroni Moskva-käigust: suurim risk on, et aktsepteeritakse ideed sellest, justkui peaks Lääs või Ukraina järele andma

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) direktori sõnul pole selge, mida Macron Euroopa uuest julgeolekukorrast kõneledes üldse silmas peab.

Kanniku sõnul on raske anda Macroni käigu mõjule hinnangut enne, kuni on saadud lõplik pilt sellest, kuhu Ukraina olukord jõuab. Tema sõnul tuleb pidada silmas ka Prantsusmaa sisepoliitilist dimensiooni. "Mõne kuu pärast toimuvad presidendivalimised ja tal on suur kirg näidata ennast rahutoojana," ütles ta ning meenutas, et ka varasemate Prantsusmaa presidentide käitumises on selliseid episoode esinenud.

Kanniku sõnul on riskid antud olukorras seotud võimalusega, et lastakse venelastel müüa maha idee, et Euroopa või Ukraina peab tegema mingeid suuri järeleandmisi. "Et hakatakse läbi suruma asju, mis on Ukrainale ja Euroopale tulevikule väga ohtlikud," lausus ta.

RKK direktori sõnul ei ole kellelgi väga head ettekujutust, mida tähendaks Macroni poolt pakutud uus versioon Euroopa julgeolekuarhitektuurist. "Tuleb arvestada, et venelased on rääkinud sellest juba ajast, kui president oli Medvedev. Nende puhul on asi selgem: see tähendaks tagasipöördumist külma sõja aegsete jõujoonte juurde," lausus Kannik. Ta tõi välja, et samas pole Prantsusmaa, aga eriti Saksamaa enda pingutused sõjalise võimekuse hoidmisel ja tõstmisel Euroopa Liidu autonoomse julgeolekujõu loomise ideega kooskõlas, mistõttu ei mõju sellest rääkimine tõsiselt.

Mida peaks Eesti esindajad nüüd Prantsusmaa kolleegidega suheldes silmas pidama? "Peamine ülesanne oleks võimalikult täpselt teada saada, mida on prantslased venelastega rääkinud ja mida nad uue julgeolekuarhitektuuri all silmas peavad," ütles Kannik.