Milliseid oskusi on vaja tuleviku tööturul läbilöömiseks?

Digioskuste vajalikkusest tuleviku tööturul räägitakse palju. Kuigi tehnotaiplikkus on oluline, siis vähemalt sama olulised on võime end juhtida, tulemuslikku meeskonnatööd teha ja infot analüüsida. Just nende pädevuste arendamisele soovitab noortel rõhku panna tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa.

Paljud noored on valmistumas lõpueksamiteks ja mõtlemas sellele, mida pärast kooli edasi teha. Kas minna edasi õppima või tööle? Kuidas valida eriala? Nende küsimustega maadeldes soovitab tööõnne ekspert Tiina Saar-Veelmaa alustada veidi kaugemalt – kõige olulisem eeldus hea otsuse tegemiseks on enda analüüs ja tundmine. „Igasuguse eneseteostuse vundamendiks on sellised küsimused nagu „kes olen mina?“, „millised on minu unistused, oskused, tugevused?“. Olen täheldanud, et sellistele küsimustele vastamine ei ole noorte jaoks sugugi lihtne,“ rääkis Saar-Veelmaa.

Tema sõnul on küll oluline koolitöö kaudu aineteadmiste vundamenti laduda ja seoste loomist õppida, kuid see kõik on väline ega käsitle seda, kes on õpilane ise või mis talle sobib ja meeldib. „Elame ju tohutus infokülluses ja asjad ei ole enam nii lihtsad, et valid, kas lähed arstiks, bussijuhiks, ehitajaks või juuksuriks. Meil on tuhandeid erinevaid ametinimetusi ja nendest enamiku puhul on raske ette kujutada, mida need üldse tähendavad,“ kommenteeris tööõnne ekspert.

Siin tulebki mängu erinevate kogemuste omandamine juba kooli ajal. „Läbides praktilisi kursusi, mis võimaldavad erinevate erialade tööga kokku puutuda, ise ettevõtluses kätt proovida ja teiste inimeste kogemusi kuulata, saab pilt kindlasti selgemaks. Kui noort mõni kindel valdkond huvitab, soovitan tal leida mõni antud valdkonna spetsialist, kelle käest lisainfot uurida. Oma valdkonna kirglikud tegijad on enamasti kogemuste jagamisele väga avatud ja aitavad meeleldi,“ soovitas Saar-Veelmaa.

Sotsiaalsete oskusteta tulevikus läbi ei löö

Lisaks enda tundmisele ning oma tugevuste ja nõrkuste analüüsile tasub olla kursis ka sellega, milliseid oskusi tuleviku tööturul vaja on. Õnneks kaardistavad teadlased tööturu seisu järjepidevalt ning hiljuti välja antud McKinsey uuringu järgi võib tuleviku tööturul läbilöömiseks vajalikud hoiakud ja oskused jagada neljaks: kognitiivsed võimed, inimestevaheliste suhetega seotud oskused, enesejuhtimisoskused ja digitaalsed oskused.

„Tehnotaiplikkusest räägitakse söögi alla ja söögi peale, kuid neist teistest oskustest ja omadustest räägitakse vähem. Need on aga tulevikus läbilöömiseks määrava tähtsusega. Oluline on osata infot otsida ja sünteesida, plaane teha, oma aega juhtida ja tegevusi prioriseerida. Üksi enam suuri asju ei tehta, nii et hädavajalik on osata teha koostööd erinevate inimestega, end kehtestada ja oma ideede eest seista,“ rääkis Saar-Veelmaa.

Eraldi on ühe olulise pädevusena uuringus välja toodud ka ettevõtlikkus. „See hõlmab energiat, kirge ja optimistlikku ellusuhtumist, julgust proovida ja riske võtta, oskust muutusi juhtida ning eelarvamusi murda. Ettevõtlik hoiak on juba praegu peaaegu igal erialal vajalik, kuna üha vähem on neid töökohti, kus inimesed ainult etteantud töölõiku täidavad ega vaja algatusvõimet või iseseisvat probleemide lahendamise oskust. Need pädevused ei ole enam vaid ettevõtjate pärusmaa,“ kommenteeris Saar-Veelmaa.

Pole mõtet stressata, karjäärivalik ei ole lõplik!

Lisaks on üks nii praegu kui ka tulevikus vajalik kompetents enesejuhtimine, mille hulka kuulub ka enda tervise hoidmine ja sobiva elustiili viljelemine. „Stressirohkes maailmas peab inimene end ise tundma, et teada, kuidas miski talle mõjub ja kuidas end maandada. Tulevikuvalikute pinge on noortele tõesti suur. Keskendume ühiskonnas nii palju edule ja kui noor veel TikTokis end kogu maailma noortega võrrelda saab, siis on teatav stress möödapääsmatu. Oluline on aga teadvustada, et oskus end juhtida ja maandada on õpitav, see ei ole paratamatu, et stress ja pinge peavad kogu aeg üle pea olema,“ julgustas Saar-Veelmaa.

Hea uudis on tööõnne koolitaja sõnul ka see, et inimesed jõuavad elu jooksul läbi teha ligi 11 erinevat karjääri, nii et ükskõik mida noor pärast kooli teha otsustab, ta ei pea selle valiku juurde jääma kogu eluks. Siinkohal on abiks ka ettevõtlusteadmised, mis võimaldavad inimesel näiteks kellast kellani töö asemel võtta ette mõne oma kauaaegse idee elluviimine või hobist töö tegemine. „Inimesed jõuavad end elu jooksul mitmes eri vallas teostada, olgu need karjäärid üksteise järel või kombineeritult – täna pole selles midagi erilist, kui näiteks mõni finantsist samal ajal tantsutreeneri tööd teeb. Inimesed on mitmekülgsed ega määratle end ainult ühe eriala läbi. Elu on läinud väga kiireks, inimesed õpivad pidevalt midagu uut, läbivad kursusi, loevad. See võibki tähendada, et mõni valdkond ammendab end paari aastaga ja on vaja edasi liikuda,“ rääkis Saar-Veelmaa.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.