Noored ettevõtjad: unetundidest jäi puudu, aga see kogemus kulub igale noorele ära

Uus generatsioon aega ei raiska: kui soov on saada ettevõtjaks, siis seda peab ka saama – ja kohe! Seepärast pole ka imestada, et gümnaasiumi lõppedes on nii mõnelgi neist seljataga juba mitmenda ettevõtte ehitamine ja arendamine. Gümnaasiumilõpetajatest ettevõtjad Anita Algus (Konnekt), Rasmus Susi ja Morris Tann (Meemehed) on veendunud, et kuigi mõni unetund on neil elust puudu jäänud, kuluks selline kogemus igale noorele ära.

Paljudes koolides saab ettevõtlusõpe alguse juba päris esimestel kooliaastatel, kus tundidesse lõimitakse õppetunde nii rahatarkusest kui ka ettevõtlikust suhtumisest. 11.–12. eluaastaks on teadmisi ettevõtlusest kogunenud nii palju, et kui tekib mõni hea mõte, on noortel juba olemas oskused idee elluviimiseks. Ja kui kool on ettevõtlusõppe süsteemselt ja praktilisel moel rakendanud algklassist gümnaasiumini, saavad lapsed asutada näiteks oma esimese minifirma.

Just nii algas ettevõtjateekond nüüdseks juba kogenud tegijatel Anital, Rasmusel ja Morrisel, kelle edukad õpilasfirmad Konnekt ning Meemehed on nende jaoks järjekorras juba mitmendad. Anita ettevõtjateekond sai alguse 5. klassis, mil üheskoos klassikaaslastega lükati käima käsitöö-minifirma. Toodete müügist sai alguse suurem ettevõtluspisik, mille toel on hiljem Anita algatusel sündinud nii õpilasfirma Motivatsioonilaks kui ka Konnekt. Morris ja Rasmus on äripartnerid juba aastast 2017, mil üheskoos asutati firma Võime. Meemehed on poiste jaoks juba neljas ettevõtmine, mis on praeguseks ka ametliku äriühinguna registreeritud.

Kuigi nende taust on erinev, on kõik kolm veendumusel, et selline kogemus kuluks ära igale noorele. Aga miks?

Maksude a ja o selge juba põhikoolis

Üheks kõige tähtsamaks teadmiseks peavad noored ettevõtjad arusaama maksudest. „Ma usun, et iga teine gümnaasiumiõpilane unistab oma ettevõtte omamisest ja mõtleb, et see on lihtne. Aga kui paljud neist teavad, et näiteks palganumbrit vaadates on ettevõtte jaoks kulu ca kaks korda suurem?” arutleb Meemeeste finantsjuhi ametit pidav Morris, kelle esimesed finantsalased koolitused jäävad juba põhikooli-aegadesse. „Praegu oleme registreeritud OÜ-na ja saan nende teadmistega väga hästi hakkama,” lisab ta.

Temaga nõustub ka Konnekti tegevjuht Anita, kes on kindel, et ilma ettevõtluskogemuseta ei oskaks ta ettegi kujutada, millised kulud kõik ettevõttega kaasneda võivad – alates pakenditest ja tollimaksudest, lõpetades palgakuluga. „Usun, et kui igaüks selle teekonna ise läbi teeks, oleks Eesti inimestel oluliselt parem majanduslik mõtlemine. Juba puhtalt sellepärast tasub ettevõtlusõppest osa võtta, et hilisemas elus aru saada, mida tähendab, kui maksud kasvavad või langevad – mõista, kuidas see mõjutab ettevõtlust, töötajaid, ühiskonda laiemalt,” leiab ta.

Ajaplaneerimine aitab stressivabalt puhata

Rasmuse ja Morrise sõnul õpetatakse koolis ajaplaneerimist küll, aga praktikas on sõnumid päris vastakad: „Kui iga õpetaja ütleb, et tee tähtsad asjad enne, pidades selle all silmas enda ainet, siis millest sa alustad?” küsib Rasmus. Ettevõtte arendamine on tema jaoks pannud asjad perspektiivi ja kuigi kõlab karmilt, siis tema uueks suhtumiseks ongi, et kahe käega viit asja korraga ei tee. „Fakt on see, et kõike ei saa ja ei peagi ühtemoodi hästi tegema, mõni asi kannatabki. Põhiline loogika on see, et kiired asjad tuleb ära teha ja siis hakata vaatama nende asjade poole, millega on veel aega,” jagab Rasmus nõu.

„Hästi planeeritud aeg aitab stressivabalt puhata,” lisab Anita, kelle kalender on väga korrastatud: planeeritud on kõik tegemised, aga ka pausid. „Kui sa ei tee ainult ühte asja, siis aitab ajaplaneerimine prioriteete seada. See tähendab, et oskad juba aegsasti prognoosida oma nädala tegemisi ja vastavalt sellele jätta endale ka piisavalt puhkeaega, ei saa ainult tööd rügada.”

Keeled suhu ja Euroopasse!

Üheks suureks plusspooleks ettevõtlusega tegelemisel peavad noored hindamatuid kogemusi nii laatadel, festivalidel kui ka võistlustel, mis on viinud neid kokku väga erinevate inimestega üle kogu maailma. „Ettevõtlus on suures osas globaalne ja seepärast väärtustan väga, et Meemeeste arendamine on andnud meile võimaluse maailma näha,” sõnab Morris. Üheks meeldejäävamaks kogemuseks on kindlasti osalemine konkursil, mis viis Meemeeste tiimi Itaaliasse. „See oli täiesti sürreaalne kogemus – kolm keskkooliõpilast ilma vanemateta Itaalias oma ettevõtet tutvustamas! Sellist võimalust kõigil juba ei ole,” rõõmustab Rasmus.

Nii tema kui ka Morris on ühel meelel, et kindlasti on see motiveerinud neid ka usinamalt keeli õppima. Enne Itaaliasse minekut õpiti selgeks peamised fraasid ja sõnad, millega oma toodet messil inimestele tutvustada, ja saadi päris hästi hakkama. „Ja tegelikult ei pea selleks üldse Itaaliasse sõitma – ka enne Tallinna tulekut on rutiin sama, kuid keeleks vene keel. Sellega näeme veel vaeva,” lisab Morris.

Kõige tähtsam oskus: iseseisvus

Kõige suuremaks väärtuseks peavad noored siiski kiiret iseseisvumist ja oskust kõige keerulisemates olukordades lahendusi näha. „Kui sa juhid oma ettevõtet, siis õpid vastutama mitte ainult enda, vaid ka teiste eest. Kui äpi tehnilise poolega on mingi mure, siis sa ei saa hakata enda arendajaid süüdistama, vaid peadki võtma kommunikatsiooni osas vastutuse ja olema oma töötajatele nii palju toeks kui võimalik. Juhina, kes ise arendajavõimekust ei oma, tähendabki see võib-olla, et viid tiimile pitsat ja ei sega neid teiste teemadega,” toob Anita välja.

Otsus võtta vastutus iseenda ja oma tegude eest tähendab lisaks ka seda, et asjad ei jää ainult idee tasandile – iga kogemus teeb aina julgemaks ning annab kindlustunde, et lisaks teadmistele on olemas ka oskused, mis aitavad ideest realiseerimiseni jõuda. „Ettevõtlusõppes on kõik hästi praktiline ja sellist tuima teooria tuupimist ei ole. Praktilised oskused on tähtsad – sest oled sa palgatööline või ettevõtja – need teevadki inimese tööturul väärtuslikuks,” nõustuvad noored.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.