Hädaolukorra juht Urmas Sule: haiglaravivõimekuse kriitiline piir on hetkel veel ületamata

PERHI infektsioonikontrolli talituse juhataja doktor Mait Altmets pidas möödunud nädalal Eesti haiglate normaalse toimimise võimekuse piiriks 500 koroonapatsienti. Tänase seisuga on aga terviseameti ööpäevastatistikast lähtudes haiglaravil 525 koroonaviirusesse nakatunud isikut. Kas Altmetsa pakutud piir on Eesti meditsiinisüsteemis täna tuntav?

Terviseameti hädaolukorra juhi Urmas Sule sõnutsi mitte.

"Kasvanud on nii COVID-haigete haiglapatsientide arv kui ka III astme intensiivravivajadus, kuid hommikuse seisuga ei saaks küll öelda, et haiglaravi puhul oleks kriitilise võimekuse piir ületatud," sõnas Sule Delfile.

Ta tõdes, et haiglaravivajaduse kasvu ootuses on meditsiinisüsteem end tükk-tükilt juba ette valmistanud - võimekust koroonapatsientidega tegelemiseks tõsteti just möödunud nädalal. Sule märkis, et ei tasu välistada ka tarvidust käesoleva nädala jooksul sama samm ette võtta.

Ravivõimekust ei saa tegelikult ühe numbriga hinnata.

Kuid kui Altmetsa pakutud 500-patsiendi piir ei ole reaalses elus meditsiinisüsteemi nurka mänginud, siis millist numbrit tuleks Sule silmis kriitilise piiri all silmas pidada?

"Ravivõimekust ei saa tegelikult ühe numbriga hinnata. Eks see sõltub erinevatest asjaoludest - näiteks erinevate haiglate koormusest. See on selgemast selgem, et üle-eestilist haigete liigutamist suurema haiglakolde puhul pole võimalik teha. Kiirabisüsteem ei peaks sellele vastu. Aga kui haiglaravivajadus jaotub ühtlaselt üle Eesti, siis on loomulikult ka võimekus suurem," kirjeldas Sule.

Seega - kui tekiks taaskord 2020. aasta kevadel kogetu, mil viiruspuhangu epitsenter koondus tugevalt Saaremaale, oleks haiglaravivõimekuse puhul kõlamas palju kriitilisemad noodid.

"Kõik sõltub erinevatest asjaoludest, mida ette ennustada on raske. Loodame, et üldhaigestumiste lagi on käes ning et see hakkab vaikselt langema. Kui nii juhtub, siis haiglaravivajadus langeb tsüklis 2 nädalat hiljem," märkis hädaolukorra juht.

Täiendavaid samme riigilt ei oota

Täna, 14. veebruaril, on haiglas 525 patsienti. Märts - viimaste aastate kogemustest lähtudes viirushooaja hullemaid kuid - on aga alles ees. Kui kõrgeks võivad haiglaravinumbrid tänavu viirushooajal minna, kas siinkohal on meeletult kasvamisruumi? Sule ei soovinud siinkohal spekuleerida.

"Ennustamisega tegeleb Igor Mang," ütles ta. "Graafikud näitavad, et nii-umbes 600 kanti jõudmine on reaalne. Loodan, et nii siiski ei lähe."

Suurim murekoht on Sule sõnutsi koroonasse haigestuva haiglapersonali küsimus.

Töötajate haigestumine on kõige suurem probleem.

"Töötajate haigestumine on kõige suurem probleem," tõdes Sule. Ta märkis, et see on eriti ebamugav ja halvav, kui koroonasse haigestub väga spetsiifilisi oskuseid nõudvas osakonnas töötav inimene. Hetkel ulatub COVID-positiivsete meditsiinitöötajate arv mitmetesse sadadesse.

Sule sõnas, et haiglasiseselt on infektsioonikontroll hästi korraldatud. Töötajad kipuvad haigestuma pigem väljaspool tööd.

Kas haiglaravistatistika näitab ruumi riigipoolseks lisapingutuseks? Sule arvates ei oleks hetkel ilmselt kasu ühestki kiiresti rakendatavast lisameetmest.

"Praegu on selline tunne, et oleme kogukonnaga võtnud vastu otsuse minna viiruselainest läbi. Sellises olukorras vahepeal täiendavaid samme ühele või teisele poole teha ilmselt ei töötaks," avaldas Sule arvamust. "Kuidas oleks kõige mõistlikum toimetada? Ma ei kujuta ette riigi tasemel, mida oleks veel võimalik teha. Ei ole selliseid ootamatuid täiendavaid samme, mis COVID-haigestumist kas vähendaks või sellest tingitud probleeme leevendaks."