Marko Mihkelson eelseisvast Scholzi-Putini kohtumisest: lääneriikidel ei tasu jääda lootma erilepetele Venemaaga

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kohtus täna Zelenski, homme aga Putiniga. Kas sakslaste ponnistus diplomaatilisel teel Ukrainat sõjast säästa võib kujuneda edukamaks kui prantslaste möödunudnädalane katse rahu teha?

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ei näi sellist lootust eneses hoidvat.

"Lääneliitlaste diplomaatilised jõupingutused on täiesti arusaadavad, kuid ma ei seaks liiga kõrgeid lootusi Scholzi visiidile Moskvasse," ütles Mihkelson.

Miks? Ta märkis, et põhjuseid on kaks.

"Esiteks on Venemaa ja Lääne vaated Euroopa julgeolekule diametraalselt vastupidised. Pealegi pole Venemaa viimaste kuude jooksul vaatamata Lääne diplomaatiale teinud ühtegi sammu deeskaleerimise suunas. Vastupidi, eelolevatel päevadel saavutab Venemaa sõjalise valmisoleku Ukraina vastase agressiooni laiendamiseks," tõi Mihkelson esmalt esile. "Teiseks on Venemaa selgelt näidanud, et nad ei hooli praegu Euroopa riikide püüdlustest, vaid eeldab saada oma ultimatiivsele välispoliitikale vastuseid üksnes Washingtonist. See on teadlik taktika, kuna Kreml soovib seni hästi koos püsinud Lääne liitlasruumi väsimatult lõhestada. Venemaa eesmärk ongi Euroopa julgeolekuarhitektuur pahupidi pöörata ning üritada siis saavutada vetoõigust sarnaselt OSCE-le."

Välispoliitika kui naftatanker

Mis puudutab Scholzi juhitud Saksamaa mõneti ebalevat reageeringut Venemaa sammudele Ukraina piiride ümbruses, märkis Mihkelson, et sakslaste välispoliitika on kui naftatanker, mida ka kõige tormilisemal merel on keeruline ümber pöörata.

"Küll aga loodan, et just viimaste nädalate arengud on survestanud ka Saksamaa sisedebatti pöörama tähelepanu sellele, kas poleks mitte päramine aeg kohendada oma välis- ja kaitsepoliitilised tõekspidamised uue reaalsusega. See puudutab muuhulgas ka ajaloolise süütunde mõju suhetele eriti Ida-Euroopa riikidega," sõnas Mihkelson. "Kuna Saksamaa on keeldunud kaitserelvastuse tarnetest Ukrainale, võiks Berliin senisest rohkem panustada Ukraina majandusliku kerksuse toetamisele."

Ees on keerukad ajad

Mihkelson tõdes, et ta ei näe praegu ühtki võimalust, mille alusel saaksid lääneriikide liidrid loota mingisugustelegi erilepetele Venemaaga. Küll aga on leidnud aset arengud, mis pole Putinile head meelt valmistanud.

"Viimastel nädalatel on juhtunud midagi, mis Putinile kindlasti ei meeldi. Lääne ühtsus on pigem kasvanud ja liitlassuhted tugevnenud kui vastupidi. Venemaa lootus vähemalt lühiajaliselt lüüa lõhesid liitlaste vahele pole vilja kandnud," sõnas ta.

Mihkelson toonitas, et suhetes Venemaaga peavad kõik olema valmis pikaks keerukaks perioodiks.

"Siin ei saa loota ühele või teisele lääneriigile, vaid eeskätt NATO ja Euroopa Liidu ühtsusele. Selle nimel töötab ka Eesti diplomaatia," ütles parlamendi väliskomisjoni esimees lõpetuseks. "Juba homme arutame neid küsimusi riigikogus iga-aastasel välispoliitika arutelul."