Scholz lubas Ukrainale laenu ja Venemaale sanktsioone, aga Ukraina NATO-sse astumine ei ole tema sõnul aktuaalne ja relvi keelab saatmast seadus

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kohtus täna Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. Scholz avaldas toetust Ukraina suveräänsusele, lubas laenu ja kaugeleulatuvaid sanktsioone, aga teatas ka, et Ukraina NATO-sse astumine ei ole aktuaalne ja Saksa seadused ei luba põhimõtteliselt kriisipiirkondadesse relvi saata.

Zelenskõi nimetas kohe Nord Stream 2 Ukrainale ohuks. Saksamaa peaks sõna võtma Vene gaasi transiidi poolt läbi Ukraina.

Zelenskõi sõnul avaldas Scholz toetust Ukraina suveräänsusele. Mõlemad väljendasid palju sarnaseid seisukohti. Zelenskõi sõnul on hea, et Scholz külastab kõigepealt Kiievit ja siis Moskvat. „Me peame seda solidaarsuse märgiks,” ütles Zelenskõi, kes pidas tähtsaks ka majanduslikku toetust, mida Saksamaa Ukrainale annab.

Scholz rääkis „väga tõsistest aegadest”, millal ta Ukrainat külastab. Saksamaa on Scholzi sõnul väga lähedal Ukraina kõrval. Scholz ütles, et 2014. aasta revolutsioon tõi Ukrainas kaasa palju saavutusi ja ta rõõmustab arvukate demokraatlike arengute üle. Scholz tegi teatavaks 150 miljoni euro suuruse laenu Ukrainale.

Scholzi sõnmul on Normandia formaat tähtis dialoogiformaat. Venemaa sõjaline tegevus Ukraina piiridel on Scholzi sõnul arusaamatu.

„Ei ole mõistlikke põhjuseid selliseks vägede koondamiseks,” ütles Scholz.

Scholzi sõnul ei ole Ukraina suveräänsus läbirääkimiste teema. Venemaa edasisel agressioonil on Putini valitsuse jaoks tagajärjed.

USA ja NATO tegid Scholzi sõnul Venemaale konkreetsed läbirääkimiste pakkumised, nüüd oodatakse Kremlist mõistlikku vastust. Läbirääkimistelt ei jäeta välja Ukrainat. Kui Venemaa peaks Ukrainasse sisse marssima, „teame me, mida teha”, teatas Scholz.

Küsimus, kas Ukrainast saab NATO liige, ei ole praegu aktuaalne, rõhutas Scholz. Seetõttu on Venemaa agressioon „omavoliline”. Praegune ülesanne on Scholzi sõnul deeskaleerimine.

Zelenskõi näeb aga NATO küsimust Scholzist erinevalt. Ta ütles, et tema riik tahab kaitseallianssi pääseda. Et see ei ole aktuaalne teema, on välismaa valitsusjuhtide narratiiv, teatas Zelenskõi.

Zelenskõi ütles, et ei saanud Scholzilt mingeid konkreetseid vastuseid, millised sanktsioonid Venemaale Ukrainasse sissetungi korral kehtestataks. Selle üle väljendas Zelenskõi kahetsust.

Scholz rõhutas, et sanktsioonid on „kaugeleulatuvad”, kui asi tõsiseks läheb. Peamine mure on Scholzi sõnul praegu sellise olukorra vältimine.

Zelenskõi sõnul oli saatkonna personali Ukrainast äraviimine viga. Saksamaa välisministeeriumi nõudmist, et sakslased Ukrainast lahkuksid, ei tahtnud Zelenskõi kommenteerida.

Scholz viitas küsimuse peale, miks Saksamaa Ukrainale relvi ei saada, seadusandlusele, mis ei luba põhimõtteliselt kriisipiirkondadesse relvi saata.