„Enamik inimesi on hämmingus, kuidas on lubatud sel juhtuda,“ rääkis Delfile ajaloolane ja politoloog Andres Kasekamp. „See tähendab, miks politsei ja võimud (kohaliku omavalitsuse, provintsi ja riigi tasandil – M.E) on olnud nii jõuetud ja sallivad veokite blokaadi suhtes.“

Kasekamp arvas, et olukord on paisunud nii suureks, sest riigi- ja provintsivõim on jätnud olukorra lahendamise munitsipaalpolitsei lahendada, kellel ei ole selleks omakorda piisavalt jõude ja soovib iga hinna eest vältida kokkupõrget. „Kui suured veokid on juba pargitud keset teed ja toetajad toovad neile pidevalt kütust juurde, siis on raske neid eemaldada.“

Mihkel Vaasa ütles, et kohalike inimeste suhtumine protesti sõltub paljuski sellest, kus nad elavad ja kui palju on piirangud nende provintsi mõjutanud. „Üritused on kindlasti muutunud oma algsest vormist (veokijuhtide vastumeelsus vaktsineerimise suhtes – M.E) suuremaks ürituseks, kus inimestel on võimalus frustratsiooni väljendada,“ arvas Vaasa.

Vaasa lisas, et Kanada piirangud ja reeglid ei ole Eestiga võrreldavad. Näiteks Quebecis, kus Vaasa ise elab, oli komandanditund. Eestis pole seda reeglit koroonapandeemia jooksul kordagi kehtestatud.

Ka Laura (nimi muudetud – M.E) nentis, et enam pole selgelt aru saada, miks veokid Ottawa kesklinna ummistavad. Ta usub, et on neid, kes võtavad protestist osa vaktsiinide ja piirangute pärast, kuid on ka neid, kes ongi äärmuslikud inimesed ja liitunud muudel põhjustel.

Laura rääkis, et elab väikses kohas, kus enamik elanikkonnast on väga konservatiivsed ja valged põllumehed. „Ja kui streik algas, siis oli terve väikelinn täis inimesi võitlemas oma „vabaduse“ eest,“ lausus ta. „Ma ei ole 100% kindel, mis „vabadust“ need inimesed siin taga ajavad.“ Laura tunnistas, et tal kui Eesti ajaloolise taustaga inimesel on raske tõsiselt võtta valgeid farmereid, kes kardavad süsti saada ja ütlevad, et pigem sureks või läheks vangi, kui laseks end vaktsineerida.

Veokite blokaad Kanada pealinnas on kestnud üle kahe nädala.

Jaga
Kommentaarid