Välisluureraport hoiatab: reis itta võib päädida luureagendiks värbamisega

Uus aastaring on toonud avalikkuseni taaskordse välisluureameti kokkuvõtte rahvusvahelistest oludest julgeolekukeskkonnas. Delfi tõi raportist välja punktid, mis puudutavad ajakohaseid sündmusi enim.

Vene eliidi sõjakus ei kao

Ukraina ümber 150 000 sõjaväelast paigutanud Venemaa pole välisluureameti hinnangul sõjakast maneerist nii pea loobumas.

Kremli mentaliteet on kokku võetud järgmiste teesidega:

• Sõjalisest survest ja sõjaga ähvardamisest on saanud Venemaa välispoliitika üks peamisi tööriistu.
• Venemaa relvajõudude koondamine Ukraina piirile on vahetu ähvardus Ukrainale ja ultimaatum Läänele.
• Venemaa loob 2022. aasta veebruari teiseks pooleks tingimused ja võimekuse, et alustada ulatuslikku sõjalist rünnakut Ukraina vastu, kui Venemaa juhtkond niiviisi otsustab.

Sõjalised ettevalmistused Ukraina suunas puudutavad otseselt ka Balti regiooni julgeolekut - Venemaa on viinud Valgevene territooriumile ühisõppuse kattevarjus umbes 20 000-mehelise väekontingendi.

"Ei saa välistada, et Venemaa hakkabki nüüdsest Valgevene territooriumil roteeruvat väegruppi hoidma. Sellel oleks negatiivne mõju laiemalt, ka Läänemere regiooni ja NATO julgeolekuolukorrale, kuna see vähendaks ettevalmistusaega rünnakuks Balti riikide suunal," märgiti raportis.

Kokkuvõte Venemaa sõjakast retoorikast

Välisluureameti hinnangul on Venemaa Relvajõud valmis alustama täieulatuslikku sõjalist operatsiooni Ukraina vastu alates veebruari teisest poolest. Kui sõjaline valmisolek on saavutatud, piisab operatsiooni alustamiseks ainult poliitilise otsuse vastuvõtmisest. Juhul, kui Venemaa peaks sõja teele asuma, tõuseb sõjalise ohu tase kogu Euroopas. Kuigi sõda Ukrainas ei kujuta endast vahetut sõjalist ohtu Eestile ja NATO-le, on siiski oht, et diplomaatilise ja/või sõjalise edu korral Ukraina küsimuses tugevdab Venemaa poliitilist ja sõjalist survet Balti riikidele pikaajalises plaanis. Isegi kui Venemaa juhtkonda õnnestub veenda sõjalisest agressioonist loobuma, tuleb Eestil ja teistel lääneriikidel olla valmis Venemaa üha püsivamaks sõjaliseks surveks – otseselt sõjaga ähvardamisest on viimase aasta jooksul saanud Vladimir Putini Venemaa välispoliitika pärisosa.

Õppused Balti regiooni läheduses

Balti regioonis on aastaid tekitanud ärevust venelaste "Zapad" seeriasse kuuluvad õppused. Välisluureameti hinnangul on nende õppuste maht kasvamas ühes Vene armee üldise võimekusega.

Selle ilmestamiseks pandi paika järgnevad punktid:

• Venemaa sõjalised võimed ja sõjaline valmidus kasvavad jätkuvalt.
• Õppusteseeria „Zapad“ eesmärk on ettevalmistus konfliktiks NATO-ga.
• Õppusel „Zapad 2021“ harjutati senisest detailsemalt Kaliningradi oblasti tugevdamist.

Kui strateegiliste õppuste senises tsüklis muudatusi ei tehta, toimub välisluureameti eeldusel järgmine „Zapad“ tõenäoliselt 2025. aastal. See ei tähenda aga, et õppuste graafikusse tekiks tühjus - enne seda on meie regiooni läheduses oodata Vene–Valgevene ühisõppust „Liidukilp“ – „Štšit sojuza 2023“.

Üks õppus, mis jääb geograafiliselt küll kaugele, kuid mis puudutab NATO julgeolekut, leiab käesoleval aastal tõenäoliselt aset Kaug-Idas - „Vostok 2022“. "Eelmised „Vostok“ õppused on näidanud, et Vene relvajõud harjutavad ka seal tegevust lääne strateegilisel suunal," täheldati raportis.

Välisluureamet eeldab, et "Vostok 2022" aegu võib oodata võbelusi rahvusvahelisel poliittasandil.

"Tõenäoliselt ollakse „Vostok 2022“ ajal aktiivsed kõigil strateegilistel suundadel. Kui „Zapad 2021“ ajal hoiti poliitilistel põhjustel lääne suunal n-ö madalat profiili, siis 2022. aastal võib olukord olla teistsugune," märgiti ametkonnast.

Kokkuvõte "Zapadi" õppustest

Välisluureameti hinnangul jääb „Zapad“ Venemaal õppusteseeriaks, kus harjutatakse sõda NATO vastu. Uute üksuste formeerimine pärast eelmisi „Zapad“ õppusi kinnistab arusaama, et Venemaa Relvajõud peavad läänesuunda esmatähtsaks ning pühendavad sellele ressursse, kasutades Relvajõudude arendamisel õppustel kogutud infot.

Reis itta võib päädida värbamisega

Vene luuretegevuse mõjukus oma lähinaabruskonnas on aastate jooksul ilmnenud intsidentide näol kujunenud ilmselgeks.

Välisluureamet koondas Vene luuret puudutavad asjaolud järgmistesse teesidesse:

• GRU luurekeskused värbavad välisriikidest agente, et valmistada ette Venemaa sõjalisi operatsioone.
• Luurekeskuste töö ei piirdu Venemaa piiririikidega, infot kogutakse ka kaugematest Euroopa riikidest.
• Agentideks värvatakse nii salastatud infot omavaid inimesi kui ka lihtsamateks ülsanneteks sobivaid tavakodanikke.

Kuidas GRU agente värbab - nii madalamatel kui kõrgematel tasanditel - saab lugeda lähemalt välisluureameti raportist enesest.

Kokkuvõte Vene luure seisust

Välisluureameti hinnangul on operatiiv-agentuurluure vaatamata GRU läbikukkumistele püsivaks ohuks Venemaa lähiriikide julgeolekule. Kahtlemata õpivad Venemaa luurekeskused oma vigadest, parandavad luuretegevuse modus operandi ja jätkavad operatiiv-agentuurluuret, mistõttu juhimegi partnerriikide ja Venemaal reisivate inimeste tähelepanu sellele ohule.

Achilleuse kannaks kübervaldkond

Venelaste võimekus kübervaldkonnas on teada-tuntud, kui mitte lausa kurikuulus. Seda nurka võimendab jätkuvalt ka välisluureamet, mille hinnangul kujutab Venemaa küberluure endast lääneriikidele - kaasaarvatud Eestile - suurt ohtu.

Selle näitlikustamiseks pandi paika järgmised seisukohad:

• Venemaa eriteenistused kasutavad aktiivselt küberruumi teabe kogumiseks, korraldades selleks küberluureoperatsioone.
• Küberluure on osa Venemaa eriteenistuste tavapärasest tööst, mistõttu ei pruugi nende tegevus olla alati reaktsioon geopoliitilisele sündmusele.
• Tänu Venemaa eriteenistuste küberluure edukale tegevusele on Kremlil tõenäoliselt hea arusaam Lääne plaanidest ja haavatavusest.

"Venemaa eriteenistustel (VET-il) on küberoperatsioonide sooritamise pikaajaline kogemus, nad otsivad pidevalt uusi nutikaid viise infosüsteemidesse sissemurdmiseks, pahavara arendamiseks, oma tegevuse varjamiseks (kuigi rakendatakse ka edukalt töötavaid võtteid, mida on varem kasutatud), panustavad ressurssi küberründe võimekusse ning on suutelised operatiivselt oma vigadest õppima, muutma oma ründevõtteid, vahetama välja paljastatud ründetaristut jmt," kirjeldati raportis.

Küll aga ei seisne probleem mitte ainult venelaste võimekuses, vaid ka nende sihtmärkide puudulikes ennetusmeetmetes.

"Teisalt ei suuda Vene eriteenistuste sihtmärgid endiselt oma küberturvalisust piisavalt tagada ning tegelevad sellega pigem pärast oluliste tagajärgedega küberoperatsiooni. Seniste küberoperatsioonide põhjal võib öelda, et sihtmärgid ei mõista vajadust järjepidevalt oma küberturvalisust hoida ning selleks ressursse eraldada," väljendas välisluureamet oma seisukohta.

Välisluureamet kirjeldas põhjalikult venelaste poolt veebikeskkonnas kasutatavat matrjoška-meetodit, mida tasub kõikidel inimestel silmas pidada - sellele saab pilgu peale visata siit.

Kokkuvõte küberohust

Välisluureameti hinnangul Venemaa eriteenistused jätkavad lähi- ja kaugemas tulevikus küberluureoperatsioone nii Eesti kui ka teiste lääneriikide suunal. See on sissetöötatud ja tõhus viis info kogumiseks. Seega Venemaalt lähtuv küberoht jääb püsima, kuid seda on võimalik vähendada, rakendades küberturvalisust tagavaid meetmeid.

Ukraina kui Vene imperialismi võti

Miks on Ukraina Kremli eliidi jaoks sedavõrd oluline? Ja mis saaks, kui spekuleeritud rünnak Ukraina suunas kujuneks edulooks?

Välisluureamet võttis venelaste Ukraina-ambitsioonid kokku järgnevate teesidega:

• Ilma Ukrainata ei suuda Venemaa oma imperialistlikku ambitsiooni koos hoida.
• Kõige rohkem häirib Venemaad edu, mida Ukraina on saavutanud rahvusliku identiteedi kujundamisel.
• Venemaa külgetõmbejõud on selgelt vähenenud ja sellest tehakse Kremlis järeldus, et riigi julgeolek on ohus.

Venelased näevad endist Nõukogude Liidu ala kui jagatud naabruskonda, kus käib pidev võimuvõitlus Vene autoritaarse riikluse ja Lääne demokraatliku ideaali vahel. Sündmused Valgevenes (massilised rahutused rahvusvaheliselt tunnustamata valimiste järel) ja Kasahstanis (energiahindadest tingitud vägivaldne protestilaine) on muutnud Kremli Ukraina arengute suunas eriti tundlikuks - aina enam lääneriikide suunas kiikavad ukrainlased on oma rahvusidentiteeti tugevdades libisemas rohkem ja rohkem Venemaa mõjuvõimu alt demokraatilise leeri suunas.

Senised vahendid ei näi tulu toovat, mistõttu on venelased rakendamas aina äärmuslikumaid meetmeid.

"Kui 2021. aasta kevadel pälvis Venemaa vägede koondamisega Ukraina piiri äärde USA tähelepanu ja saavutas tippkohtumise, siis nüüd on latt seatud palju kõrgemale. Väljakutse on esitatud kogu Euroopa julgeolekule ja selle kinnituseks koondatakse Ukraina piiri äärde enneolematu relvajõudude kontingent. Ukrainat sõjalise alistamisega ähvardades tahab Venemaa sundida vabu demokraatlikke riike tunnustama Venemaa arusaama julgeolekukorraldusest Euroopas. Kui Venemaa selle ähvardusega edu saavutab, siis ei takista teda miski kasutamast sellist taktikat ka edaspidi," sõnati raportis.

Kokkuvõte venelaste ambitsioonist Ukrainas

Välisluureameti hinnangul on nii Venemaa ähvardusel kui ka võimalikul rünnakul pikaajaline mõju Euroopa julgeolekule. Rünnaku korral suureneb intsidentide ja valearvestuste võimalus regioonis laiemalt. Juhul, kui Venemaa ähvardamisega edu saavutab, siis tuleb arvestada võimalusega julgeolekukorralduse muutumiseks niivõrd, et see võimaldab Venemaal esitada veel kaugemale ulatuvaid nõudmisi oma eesmärkide saavutamiseks.

Oht Valgevenest

Välisluureameti hinnangul pole Lukašenka juhitud Valgevenest lähtuv heidutus Balti regiooni julgeolekule sugugi mitte kadunud. Kui ülal sai käsitletud Valgevenes paiknevate Vene vägede potentsiaalselt ohtu, siis unustada ei tasu ka kõiki muid võimalikke hübriidstsenaariumeid, kus - nagu näiteks mullu migrandilaine aegu näha oli - jääks vastutajaks Venemaa asemel Valgevene.

See aspekt on kokku võetud järgmiste punktidega:

• Aljaksandr Lukašenkal ei ole senini õnnestunud sundida Euroopa Liitu hübriidrünnaku abil end Valgevene legitiimseks riigipeaks tunnistama.
• Venemaa eelistas Valgevene korraldatud migratsiooniavantüüris tagaplaanile jääda ning pealt vaadata, kuidas Valgevene põletab kõik sillad Läänega.
• Lukašenka positsioon läbirääkimistel venelastega on oluliselt nõrgenenud, kuna ta on minetanud võimaluse viidata Läänele kui alternatiivile Venemaale.

Kokkuvõte Valgevene positsioonist

Välisluureameti hinnangul süveneb Lukašenka Lääne-vaenulikkus 2022. aastal veelgi, kuna hübriidrünnak ei ole andnud oodatud tulemust. Lukašenka üritab tõenäoliselt leida uusi mooduseid sundida lääneriike temaga läbi rääkima ning seeläbi tema legitiimsust tunnistama. Kreml tõenäoliselt ei ole huvitatud otseselt sekkumast Lukašenka avantüüridesse, niikaua kui need ei too kaasa probleeme Venemaale.

Võlts sõprus

Kuna Venemaa Ukraina-suunaliste sammude foonil on spekuleeritud võimaliku Hiina-jõuõla olemasolusse, puudutas välisluureamet oma raportis ka seda aspekti.

Välja toodi kolm peamist teesi:

• Hiina ja Venemaa sõprus on oskuslikult loodud fassaad.
• Tegelik olukord peaaegu igas vaadeldud valdkonnas reedab usaldamatust ning konkurentsi.
• Kahe riigi lähenemine teineteisele on praeguses seisus võimalik ainult teatud piirini.

"[S]agenenud kõrgetasemelised visiidid ega ka vihjed sõjalise alliansi moodustamise võimalikkusele, kõrgel tasemel poliitilised ühisavaldused ning teineteise kritiseerimisest hoidumine ei osuta tegelikult niivõrd Hiina ja Venemaa liidu tekkimisele, kuivõrd pragmaatilistest eesmärkidest tingitud kooskõlale, mida kriisiolukord võimendab ja mida mõlemad ära kasutada üritavad," märgiti raportis. "Hiina [käsitab] mistahes teisi riike kas oma hegemooniale alistujate või selle vastastena, rakendades kõikide suhtes vastavalt olukorrale ja eesmärkidele nn piitsa ja prääniku meetodit. Venemaa ei ole erand ning see on Venemaa võimuringkondadele üpris hästi teada. /.../ Kuigi just Venemaalt on alguse saanud spekulatsioonid Hiina ja Venemaa alliansist, mõistetakse seal siiski, et Hiinaga liitu astumine teeb Venemaast Hiina satelliitriigi, mida Kreml mingil tingimusel ei taha."

Balti riikides on venekeelne kogukond tõenäoliselt kõige soodsam pinnas Hiina propaganda levitamiseks.

Kahe riigi koostöös ilmnenud negatiivseid aspekte (näiteks spionaažijuhtumeid või Venemaa jaoks ebasoodsaid tingimusi) hoitakse venelaste poolt avalikkuse eest varjus. Positiivseid ja kuvandile hädavajalikke ilminguid võimestatakse seevastu üle.

Kuivõrd mõjutab Hiina-Venemaa näiline partnerlus Balti regiooni julgeolekut?

Välisluure täheldas, et Vene meedia on muuseas ka oma välismaisele auditooriumile toodetud sisus hakanud sisse põimima Hiina ametivõimude jaoks kasulikke narratiive.

"Hiina propaganda on mõeldud eelkõige kohalikele venekeelsetele elanikele ning süvendab nende seas niigi levinud euroskeptitsismi, NATO-vastasust ja umbusku demokraatlike väärtuste suhtes. Balti riikides, kus kohalike hiinlaste arv on väga väike, on venekeelne kogukond tõenäoliselt kõige soodsam pinnas Hiina propaganda levitamiseks," kirjutati raportis.

Välisluureameti hinnangul on Hiina strateegia rahvusvahelisel areenil koondamas aina enam meediasõjataktikaid.

Lisaks toodi raportis välja ka Hiina saatkonna komme koguda kohalike e-maile ning nendele oma propagandamaterjale saata - jutt käib üllitisest nimega „China Watch“.

"Nagu näha, on Hiina saatkond pidevalt kogunud Eesti kodanike isiklikke aadresse, et neid vajadusel ära kasutada. Visuaalselt palju professionaalsema, kuid sisult samasuguse üllitise saadab regulaarselt välja ka Hiina esindus Euroopa Liidu juures," kirjutas välisluureamet.

Kokkuvõte Vene-Hiina suhetest

Välisluureameti hinnangul jätkavad Venemaa ja Hiina lähiajal pragmaatilist koostööd. Edaspidi võib Venemaa sõltuvus Hiinast ja proportsionaalselt sellega Hiina mõjuvõim Venemaa üle kasvada. Siis on tõenäoline, et Venemaa hakkab otsima võimalusi riskide minimeerimiseks. Üksmeel ja järjekindlus USA ja EL-i poliitikas Hiina ja Venemaa suhtes aitaks tunduvalt vähendada nende kahe teineteisele lähenemisest tulenevaid riske.

Afganistani arengud

Mullu suve jooksul Afganistanis lahtihargnenud arengud on toodud välisluureameti raportis eraldi välja kahe jaotusena. Esmalt käsitleti Talibani võidukäiku kui inspiratsiooni terrorirakukeste aktiveerumiseks mujal maailmas, teisalt aga analüüsiti ka Afganistanis aset leidnud riigipöörde raames elustunud pagulusrände mõju.

Terrorismi vaatevinklist toodi välja järgmised aspektid:

• Religioosse ekstremismi levikut Euroopasse soodustavad jätkuvad relvastatud konfliktid Lähis-Idas ja Aafrikas.
• Ohuallikaks on juba Euroopas viibivad radikaalid.
• Terroriohu tase Eestis on praegu madal.

Kokkuvõte terroriohust

Vaatamata püsivale terroriohule Euroopas, on välisluureameti hinnangul Eestis terroriohu tase praegu madal. Rahvusvaheline terrorism kujutab endast kõrget potentsiaalset riski eelkõige Eesti kodanikele välismaal.

Rändesurve nurgast aga järgnevad teesid:

• Afganistanis on kahekordistunud riigisisene ränne, riigist lahkumine on keeruline.
• Odavaim ja eelistatuim marsruut on Vahemere idatee (Afganistan–Iraan–Türgi).
• Teekond läbi Venemaa, Valgevene või Ukraina on kallim ja keerulisem.

Kokkuvõte rändesurvest

Välisluureameti hinnangul püsib 2022. aastal rändesurve Afganistanist Euroopale, kuid nii suurt migratsiooni nagu Süüria kriisi ajal ning afgaani põgenike järsku massilist koondumist Euroopa riikide piiride äärde oodata ei ole. Rännet mõjutavad pinged rahvusvahelistes konfliktikolletes on potentsiaalne ebastabiilsuse allikas nii Eestile kui ka laiemalt EL-ile.

Raportit enest saab lähemalt lugeda siit. Varasematele raportitele saab pilgu peale visata siit.