TÜ kliinikum piirab täiendava COVID-19 osakonna avamise tõttu plaanilist haiglaravi

Alates sellest nädalast piirab Tartu ülikooli kliinikum teatud erialadel plaanilist kirurgilist haiglaravi – vajadus tuleneb neurokirurgia arvelt täiendava COVID-19 osakonna avamisest.

„Üle Eesti on tervishoius keeruline olukord, nii ka Tartu õlikooli kliinikumis. Viimasel nädalal on kliinikumi hospitaliseeritud igapäevaselt üle kümne isolatsiooni vajava COVID-19 patsiendi. Seetõttu on kliinikumis 14. veebruarist avatud täiendav COVID-19 osakond neurokirurgia osakonna pinnal ja COVID-19 patsientide päralt on lisaks nakkushaiguste osakonnale ka neurokirurgia kümme voodikohta,“ selgitas Tartu ülikooli kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Ta märkis, et nende patsientide jaoks, kes hospitaliseeritakse kaasuva COVID-19 tõttu – näiteks libeduse tõttu kukkumise tagajärjel hospitaliseeritu, kes samal ajal põeb ka COVID-19 haigust –, on kliinikumi peamaja osakondades kasutusel isolaatorid.

„Näeme, et need patsiendid, kelle põhihaigus on COVID-19 ja vajavad oma seisundi tõttu haiglaravi, põevad haigust raskelt sõltumata selle tüvest. „COVID-19 on jätkuvalt väga raske haigus – patsiendid kannatavad raske hingamispuudulikkuse all ja vajavad hapnikravi,“ ütles dr Kotsar.

Kuna COVID-19 patsiendid, kes satuvad haiglaravile, põevad haigust endiselt raskelt, sealjuures vajades isolatsiooni, viibides haiglaravil kauem ning vajades rohkem personali võrreldes teiste patsientidega, on vajalik ka plaanilise kirurgilise ravitöö piiramine.

„Ennekõike puudutab piiramine neurokirurgia, üldkirurgia ja ortopeedia erialasid, lisaks ka sise- ja närvikliinikus läbi viidavaid uuringuid. Operatsioonide ja uuringute järjekorras olevate patsientidega võtavad ühendust kliinikumi töötajad. „Loodame taaskord, et olukord normaliseerub võimalikult ruttu ning et ravi oleks tagatud kõikidele patsientidele,“ rõhutas ravijuht dr Kotsar.

Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul ei ole omikrontüvega seoses hüppeliselt tõusnud intensiivravi vajadus.

„Kõrgema, s.o III astme intensiivravi osas ei ole seni õnneks toimunud sellist eskaleerumist nagu tavaosakondades. Siiski näeme juba esimesi omikrontüvega nakatunud COVID-19 patisente, kes raske kopsupõletiku tõttu vajavad hingamisaparaati ja täismahus intensiivravi. Intensiivravi patsiendid on eranditult vaktsineerimata. Seega on inimeste vaktsineeritus aidanud kaasa sellele, et intensiivravi vajadus on väiksem võrreldes eelmiste lainetega ning paljudel juhtudel on võimalik haigus läbi põdeda ka kodustes tingimustes,“ selgitas prof Starkopf.

15. veebruari seisuga oli Tartu ülikooli kliinikumis haiglaravil 70 isolatsiooni vajavat COVID-19 patsienti, kellest 4 vajasid intensiivravi.