Karjäärikoordinaator: õiget ametivalikut ei ole olemas, on teadlik valik

Paljudel noortel on ees oluline aeg, mil nad peavad tegema valikuid oma edasiste õppimisvõimaluste ja töökohtade osas. Kuidas nii keerulisi otsuseid teha? Mis aitaks juba kooli ajal vajalikke oskusi ja kogemusi koguda? Tartu Tamme Gümnaasiumi karjäärikoordinaator Merit Luik ja Paikuse Kooli karjäärikoordinaator Kadri Haavandi annavad nõu.

Mida soovitate tänavustele koolilõpetajatele – kuidas otsustada, mida õppima minna või kuhu tööle kandideerida?

Merit: Minu esimene soovitus on mõelda selle teema peale varem kui gümnaasiumi lõpus. Kui viimasel hetkel selle küsimusega tegelema hakata, võib pea kergesti sassi minna, sest infot, kõhklusi, küsimusi ja soovitajaid on palju. Kui abiturient tõesti karjääri peale varem mõelnud pole, siis esimesena tuleks enda käest küsida, mida ma tegelikult teha tahan. Nüüd, kus gümnaasiumi lõpuni on jäänud loetud kuud, on kõige kiirem tulekustutusmeetod käia nii palju kui võimalik avatud uste päevadel, seminaridel, töötubades, tudengivarjutamise päevadel ja koguda infot. Ega enne aru ei saa, kas miski sobib sulle või mitte, kuni sa ei proovi. Olen oma õpilaste puhul märganud, et hästi intensiivne töö käib õpilase peas – ta otsib infot ja proovib oma peas selgust luua –, kuid vähe julgetakse katsetada. Päriselt mingit tegevust proovida on aga hoopis teine tunne kui arvuti ees istuda ja lugeda.

Kadri: Mina annan ettevõtlus-karjääriõpet seitsmendale klassile ja nende jaoks on põhikooli lõpp veel kaugel, rääkimata ameti valimisest. Nad mõtlevad asjadele, mis on praegu, või heal juhul, kuhu nad suvel tööle minna tahavad. Praktilised ettevõtete külastused ja õpilas- või töövarjutamise päevad annavad aga ka neile noortele väga palju infot. Eriti hea oleks, kui need kestaks kauem kui ühe päeva. Üks päev on ettevõtetes tavaliselt väga ära planeeritud ja annab võimaluse tutvuda asutusega, aga mitte töö sisuga. Pikemat aega töökeskkonnas olles avastab noor enda kohta asju, mida ta varem ei teadnud. Näiteks oli mul õpilane, kes tahtis lapsest saati juuksuriks saada, kuid alles juuksuri juures töövarjuna tegutsedes avastas ta, et tal on karvafoobia. Meil on üleüldse paljude ametite kohta tekkinud ilustatud arusaamad, näiteks arstitööd kujutavad paljud ette hoopis teisiti, kui see päriselt on. Lapsed arvavad sageli, et arst teeb päev otsa operatsioone ega kujuta ettegi, et tegelikult võib ta terve päeva arvuti taga istuda.

Merit: Üks võimalus valikut lihtsamaks teha on ka välistamise kaudu. Mis on need asjad, mis kindlasti ei meeldi ega huvi paku? Paljud noored ütlevad, et nad ei tea, mida tahavad, kui aga küsida, mida nad ei taha, siis on neil kohe vastus olemas. Selline välistamine tõmbab ringi koomale ja valikuid jääb vähemaks. Lisaks tasub pöörduda karjäärinõustaja poole. Karjäärinõustajad on olemas nii töötukassas kui ka paljude kõrg- ja kutsekoolide juures. Koolide karjäärinõustajad oskavad anda praktilist infot ka kooli õppekavade ja -korralduse kohta.

Mis annaks noorele kindlust, et tehtud valik on õige?

Kadri: Karjäärikoordinaatoritena ei räägi me enam ühest õigest valikust, vaid me räägime teadlikust valikust. See võib tähendada, et praegusel hetkel on noorel õige minna looduskallakuga klassi, ülikooli aga hoopis kunstikallakuga erialale ja hiljem töötada näiteks programmeerijana – need kõik valikud võivad selles ajahetkes olla õiged, kuid neile ei pea elu lõpuni kindlaks jääma.

Merit: Oluline on ka see, et isegi kui konkreetsel ajahetkel tundub, et võib-olla oled teinud vale valiku, siis lõpuks annab see kogemuse, millest õppida. Ühel hetkel võib just see „vale” valik anda rikkuse, mis muudab su kõigi teiste tööturul konkureerivate inimeste ees eriliseks. Just erinevaid oskusi ja kogemusi kokku pannes tekib sinu oskuste unikaalne kombinatsioon, mida tööturul vaja võib minna. Selline mõtteviis annab ka vabaduse – isegi kui esmapilgul tundub, et tehtud sai vale valik, siis selle saab oma tugevuseks pöörata.

Mainisite, et gümnaasiumi ajal eriala valikule mõtlema hakata on hilja, kuid seitsmendikud ei saa veel üldse aru, et see neid puudutab. Kuidas suunata noori juba kooli ajal oma karjääri peale mõtlema?

Merit: See on koht, kus mina tahaks koolide poole pöörduda – koolidel on nii palju võimalik ära teha, et suunata õpilasi õigeid küsimusi küsima. Ja seda mitte alles kooli lõpetamise eel, vaid läbi kogu stuudiumi.

Kadri: Jah, seda tuleks teha juba lasteaiast alates. Seitsmendik võib küll arvata, et ameti valik on kaugel ja see ei puuduta teda, kuid meie õpetajatena saame õpilast suunata. Paljudes koolides ei ole karjääritundi, kuid olulisi küsimusi saab küsida ka ainetundide raames ja aidata õpilastel luua seoseid – millised oskused, kogemused, ainetunni teadmised sobivad ühe või teise ametiga kokku. Need on väga ägedad hetked, kui õpilased hakkavad nägema, kui palju teadmisi ja kogemusi nad tegelikult koolist saavad.

Merit: Ja kui nüüd veel küsida, mida noor ise saab teha, siis lisaks sellele, et koguda infokilde, et mis meeldib ja mis mitte, siis oluline on ka erinevate väljakutsete vastu võtmine. Julge osaleda! Ükskõik, kas tegu on mõnes projektis kaasa löömise, vabatahtliku töö või kooliürituse korraldamisega – praktiline kogemus võimaldab enda kohta väga palju õppida. Oma mugavustsoonist välja astumine on raske, kuid vajalik. Noored, kes on osalenud mingisugustes praktilistes tegevustes – olgu see siis raha eest või vabatahtliku tööna –, teavad üsna hästi, mis neile sobib ja mis mitte.

Millised on olulisemad oskused ja pädevused karjääri planeerimiseks? Kuidas neid oskusi võimalikult mitmekülgselt arendada?

Kadri: Neid oskuseid on palju ja need on kõik karjäärikujundamise mudelis kirjeldatud. Mina tooks eraldi välja info otsimise ja analüüsi. Lisaks sellele, et noor oskab guugeldada, peab ta oskama ka leitud infot hinnata ja töösse rakendada. Ma näen seda palju, et noortel on tehnilised sammud selged, aga hindamise ja analüüsi osa jääb nõrgaks. See on aga äärmiselt oluline, et inimese soov midagi teha ei jääks võimetuse taha õiget infot üles leida. Ükskõik, kas see info on toetus- või õppimisvõimaluste, seaduste või millegi muu kohta.

Merit: Oluline on ka iseenda tundmine ja eneserefleksioon. Kui info on olemas, siis tuleb mõista, mis sel infol minuga pistmist on ja kuidas ma seda enda jaoks ära kasutada saan. Siin on koolil ülioluline roll, et küsida õpilaselt ka ainetundide jooksul, mida ta õppis, mis talle meeldis, mis ei meeldinud, miks. Suunata noort end analüüsima. Teinekord ei olegi see vastus õpetaja jaoks oluline, kuid oluline on, et õpilane hakkaks mõtlema. Kui see pool jääb nõrgaks, siis otsustabki noor oma elutee vanemate või sõprade soovituste järgi.

Milliseid kogemusi võiksid noored juba kooli ajal koguda, et edasine valik lihtsam oleks?

Kadri: Võimalikult palju erinevaid kogemusi! Inglismaal läbiviidud uuringust selgus, et kui lapsed külastasid oma koolitee jooksul vähemalt kuut erinevat ettevõtet, siis tõusis oluliselt see protsent, kes jäid oma valitud erialale ülikoolis truuks. Noored avanevad hoopis teistmoodi kui neid majast välja viia ja neile uusi kogemusi pakkuda. Kui neil on vundament laotud, suudavad nad väga hästi oma kogemusi mõtestada ja analüüsida. Valikuid selleks on palju: karjääripäevad, külalisõpetajate tunnid, ettevõtete külastused, töövarjupäevad, kõik need on kasulikud.

Merit: Ka koolis sees saab palju teha. Olgu see projektõpe või õppeainete lõimimine. Õppeainete raames saab teha praktilisi ülesandeid, mis võimaldavad eri asju proovida. Kui õppija saab koolist kätte selle tunde, miks ta seal on ja mille jaoks ta pingutab, annab see ka tugeva õpimotivatsiooni, et rasketel hetkedel hakkama saada.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.