Delfile teadaolevalt maeti Vaino juba 16. veebruaril.
Karl Vaino oli endine Eesti NSV parteitegelane ja Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimane esimene sekretär. 28. mail sai ENSV eelviimane juht Karl Vaino 98-aastaseks. Pikaealist siberlast kirjeldavad nüüdsed ajaloolased kui Eesti lähiajaloo pahalast ja paadunud venestajat.
Tomskis eesti bolševike perekonnas sündinud ja samas raudteetranspordi elektrotehnika instituudi lõpetanud Karl Vaino suunati vanemate kodumaale tööle 1947. aastal. „1949. aastal asusin tööle Eesti Raudteele elektrikuks ja minu ülemuseks sai Karl Vaino, kes oli mõne aasta eest Tomskist Eestisse tulnud koos oma hea sõbra insener Gruzometskiga. Vaino oli ülemusena tore ja mõistlik mees, oma alluvatele ta mingeid ebameeldivusi ei valmistanud,” kirjeldas Vainot tema alluvuses töötanud Vassili Zaitsev LP-le antud intervjuus.
Endine Vaino lähikondlane tunnistab, et tema arvates kiputakse kõik Brežnevi aja hädad Eestimaa Kommunistliku Partei eelviimase juhi kaela nuhtlema. „On olemas kaht sorti Vainot. Temast tehti hernehirmutis eesti rahvale. Päris-Vaino oli oma ajastu produkt, ta tundis hästi mängureegleid, mida läks vaja parteis ja Moskvaga suheldes. Aga inimesena ta oli väga tore ja armastas nalja visata. Olin tema ja ta perekonnaga heades suhetes,” kirjeldas intervjuus Vainot tundnud kuid anonüümseks jääda sooviv lähikondne.
Pärast seda, kui Vaino oli 16. juunil 1988. aastal EKP Keskkomitee esimese sekretäri ametikohalt vabastatud, siirdus ta Moskvasse, kus ta oli kuni 1990. aastani NLKP Keskkomitee juures asuva Parteikontrolli Komitee liige.
