Kuidas õpetada lapsele, et ta ei pea saama kõike, mida tahab?

Edu ja Tegu programmi üldhariduse koordinaator ning lasteaia õppematerjali „Vinks-Vonks 1 avastab ja seikleb“ üks autoritest Erika Veide annab nõu.

„Emme, tule vaata, ma tahan sulle midagi näidata!“ on lause, mida on kuulnud paljud vanemad oma lastega poes olles ja lubades neil omapead natuke mänguasjade osakonnas uudistada. Ja hetkel, kui sa jõuad selle erilise asjani, vaatavad sulle otsa anuvad silmad: „Emme, ma nii tahaksin.“ Kõik eelnevad kokkulepped ja jutuajamised on justkui käega pühitud.

Kõik need lõputud soovid ei tähenda muidugi, et väikesed järeltulijad on äraütlemata ahned, vaid pigem seda, et lastel puudub oskus teha vahet oma soovidel ja vajadustel. Nad näevad neid tihti sama asjana – see on põhjus, miks järjekordse kaisuka ostust keeldumine lapses tohutu frustratsiooni võib tekitada.

On palju häid põhjuseid, miks võiks ja peaks lastele õpetama erinevust soovide ja vajaduste vahel. Lisaks kodurahule sooviksime ju ka, et kasvaks üles rahatark põlvkond, kes ei kulutaks kõiki oma sääste ega igapäevast raha emotsiooniostudele. Kuigi emotsionaalsete ostude arv muutub täiskasvanul ajaga ka loomulikult väiksemaks, siis sageli leiame ikkagi põhjuse, miks end ühe või teise asjaga „premeerida“.

Laps ei pea suures osas tegelema vajadustega, sest nende eest kannab hoolt lapsevanem ja seega jäävadki talle üle vaid soovid. Kõik hooajalised riided, jalanõud, toit, toa sisustamine on laste otsesed vajadused ja nende pärast ei pea väikelapsed muret tundma. Aga kuidas siis õpetada lastele soovide ja vajaduste erinevust?

Pöörake tähelepanu teiste inimeste vajadustele

Väikestel lastel ei ole selget arusaama maailmast väljaspool kodu ja lasteaeda, mistõttu kipuvad nad olema ka väga enesekesksed. Siinkohal on täiskasvanu ülesanne panna laps märkama vajadusi tema ümber. Lapsega koos võib koostada nendest vajadustest väikese kaardi või loendi. Äkki on kuskil eakas naaber, kes vajab oma ellu vestluskaaslasi või hoopis midagi praktilist? Või aitab vajadusi näha loomade varjupaiga külastamine ja mõne koeraga jalutamine või kassiga mängimine? Lihtsalt rääkides lähevad asjad ruttu meelest, kuid teiste vajaduste nägemine ja jäädvustamine jääb meelde. Nii aitame kasvada lapsel, kes õpib märkama teiste vajadusi, ja peagi märkate, et tekivad ostusoovid, mis ei ole seotud vaid lapse endaga. Lisaks empaatiale õpetame lapsele lahkust. Lahkus on üllas omadus, mida ei ole kellelgi sündides, vaid mis kasvab praktiseerides.

Kasutage toidupoes käies ostunimekirja

Sellega on parim aeg alustada kodus ning teha ostunimekiri asjadest, mida on vaja. Sinna juurde võib lisada mõned asjad, mida soovite, aga otseselt vaja ei ole. Sama teema võib jätkuda ka poes, kui osutate millelegi, mida ei ole kodus tarvis, ja palute lapsel arvata, kas ja miks peaksime koju ostma näiteks kassitoitu, kuigi meil kassi ei ole. Ostunimekirja koostamine ei ole kõigi perede komme, kuid kui soovite ise emotsiooniostudega paremini hakkama saada ja aidata tulevikus ka oma lapsi, siis oleks õige aeg sellega algust teha.

Koostage oma pere soovide ja vajaduste nimekiri

Sellist nimekirja koostades kuulevad ka lapsed, et lisaks tema soovidele on peres vajadused ning ka vanematel on vajaduste kõrval soovid. Ainult jutuajamised selles olukorras on jällegi lühiajaline lahendus ja usun, et olete seda oma praktikas kogenud. Selline lähenemine annab lastele esimese kogemuse ka eelarve mõistmise kohta. Nad saavad teada, et igas kuus laekub pere eelarvesse üks kindel summa ja see summa ei ole ainult soovide täitmiseks, vaid tal on veel ülesandeid. Pidev korrutamine, et „emmel ei ole raha“, annab lapsele valed signaalid, kui selle eesmärk on vaid poes lapse ostusoovide tõrjumine.

Aidake lapsel mõista, et kõik soovid ja vajadused ei maksa raha

Erinevateks aruteludeks on hea aeg tunnike enne und, kui on aeg kõik ekraanid sulgeda ja rahuneda. Arutage oma lastega, mida saab teha ilma rahata ja kas mõni asi, mida nemad saavad teha, võiks olla kellegi teise soovi või vajaduse täitumine. Seega võibki teha soovide ja vajaduste ringi, mis ei nõua raha, vaid pigem üksteiste aega, tähelepanu ja nutikust. Tegelikult on lastel endal alati suur rõõm vanemaga veedetud kvaliteetajast, ühistest meisterdamistest, jalutuskäikudest, vestlustest, mänguõhtutest.

Eesmärk ei ole lastele selgeks teha, et soovid on halvad, vaid vähendada omamishimu ja ostuhullust. Soovid ei ole halvad ja neid jagub meil kõigil kogu eluks, pigem kasvatada oma lapsi uskumuses, et kvaliteetse ja õnneliku elu võti ei ole rohkemate, suuremate ja uhkemate asjade omamises, vaid pigem selles, mida raha eest osta ei saa.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel.

Rahatarkuse õpetamiseks ja ettevõtliku hoiaku toetamiseks ei ole kunagi liiga vara. Selleks valmis Edu ja Tegu programmis lasteaiaõpetajatele õppematerjal „Vinks-Vonks 1 avastab ja seikleb“.

Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.