Kaja Kallas probleemkohast: kui Venemaale korraga kõik sanktsioonid kehtestada, pole Putinil ja oligarhidel enam midagi kaotada

Peaminister Kaja Kallas leiab, et Venemaale kehtestatavate sanktsioonide puhul peaks midagi jääma veel ka varuks. Mis puudutab Eestit, siis pole me positsioon tema sõnutsi teistsugune kui näiteks Saksamaa oma.

Kallas rääkis Vikeraadio saates "Stuudios on peaminister", et praegune julgeolekuolukord on viimase 30 aasta keerulisim. Nn rahvavabariikide tunnustamine Venemaa poolt pole Kallase sõnutsi otseselt vägivaldne akt, aga sisuliselt seda siiski on. "Tunnustamist oli vaja, et oma väed sisse viia. Mitte vaid territooriumid, mis praegu Venemaa kontrolli all, vaid ka need, mis Ukraina kontrolli all," selgitas ta.

Putini kõne oli Kallase sõnutsi "rahvavabariikidest" laiem. "Putin ikkagi kuulutas sisuliselt sõja iseseisvale Ukraina riigile. Minski lepingud on tühistatud ja ka diplomaatiale on uks sisuliselt kinni löödud. Ta tegelikult seadis kahtluse alla Ukraina iseolemise õiguse üldse," ütles ta ja lisas, et terve Ukraina on Venemaa jaoks sihtmärk.

Kallas: samme peab varuks jääma

Peaministrilt uuriti saates ka, millised ikkagi NATO ja Euroopa Liidu reageeringud olema peavad. Kallas ütles, et teatud otsused sanktsioonide osas on juba olemas, nüüd on küsimus rakendamise osas. Küsimus on teatud impordi keelamises, oligarhide sanktsioonides ja muus.

Mis puudutab finantssanktsioone laiemalt, siis on ka need Kallase kinnitusel paketis, aga arutelu käib laiemalt. Vaidlusekoht on, kas esimese sammuga kehtestada kõik võimalikud piirangud või jätta midagi varuks, viitas peaminister. "Kui kohaldame kogu sanktsioonidepaketi, siis sellel võiks olla heidutav efekt, aga teistpidi – kui kohaldame kogu paketi, siis justkui pole Putinil ega oligarhidel enam midagi kaotada."

Kallas toetab midagi edasiseks jätmist. "Et jääks veel samme, mida on võimalik astuda. Aga nii, et esimene pakett oleks piisavalt tugev, et heidutusefekt oleks."

Kallas rääkis ka, et hetkel on Venemaa suunanud relvad Ukraina vastu, mille taustal esitab igasugu nõudmisi USAle ja liitlastele. "Kui allume relvaähvardusel nõudmistele, saab selle tulemusena Venemaa midagi, mida enne polnud," märkis ta.

Relvastuskontrollid, kaitseõppuste piiramine NATO piiride ääres – tundub midagi lihtsat, aga Kallas selgitas, et niipea, kui seda teha, tunnebki Venemaa, et midagi sai. Ta lisas, et igasugu sääraste lepingute puhul Venemaa ka teab, et lääneriigid seda järgivad, aga nemad ise mitte.

Kallas rääkis ka kollektiivkaitsest ja rõhutas, et sõda Ukrainas mõjutab kogu Euroopa julgeolekut. Ta ei nõustu sellega, et Eesti on kuidagi erilises positsioonis, kuna oleme lähemal konfliktile. "Vaadake kaardile – Berliinist Kiievisse on 1300 midagi kilomeetrit, Kiievist Tallinnasse samuti. Täpselt sama kaugel. Samamoodi mõjutab see kogu Euroopat kui meid." Ta kritiseeris poliitikute avalikke väljaütlemisi, et meie oleme järgmised. "Ei näe meie oma piiridel sõjalist survet, kindlasti on meie olukord hoopis teistsugune kui Ukrainas."

Kallas: jätkake oma igapäevast elu

Peaministrilt küsiti, mis on ta sõnum tavalistele Eesti inimestele. "Rahu, ainult rahu. Me tõesti riigi tasandil teeme väga palju ettevalmistusi juhuks, kui Ukrainas läheb suuremahuliseks konfliktiks. Sealt võib tulla meile inimesi, kes vajavad abi – me teeme selleks ettevalmistusi. Teeme ettevalmistusi ka selleks, kui on küberrünnakud ja võivad olla teenused teatud aja maas, kuidas toimepidevus tagatud," lausus ta. "Mis puudutab inimesi, soovitan jätkata igapäevast elu ja jälgida loomulikult, mis toimub."

Kallas rõhutas ka, et võimekus inimeste evakueerimiseks Eesti piirialadelt oleks olemas, aga hetkel pole selleks mingit vajadust, sõjaline oht puudub. Ta viitas, et kui peaks ka elektrooniline pangandus küberrünnaku tõttu maas olema, saaks ka pensionid välja makstud, see olla tagatud.

"Pole mõtet tekitada paanikat, kui paanikat pole," ütles ta laiemalt teoreetiliste ohtude osas Eesti seisukohalt.