Sõmeru Põhikool liitus Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga pärast kolmeastmelise koolituse läbimist 2019. aastal. „Koolijuhina pidasin oluliseks, et läbiksime koolitused terve meeskonnana, sest iga töötaja koolis on oluline. Toimime üksteist toetades ja julgustades – ka kooli töömees, koristaja, kokk ja majandusjuhataja on ettevõtliku kooli meeskonna olulisteks lülideks,“ kommenteeris kooli direktor Virge Ong.

Ettevõtliku õppe puhul on olulisteks märksõnadeks algatusvõime, koostöö, iseseisva töö oskus, lõimumine erinevate praktiliste tegevustega, sotsiaalsed oskused ja praktilise tegutsemise kogemus. „Mõeldes tagasi paari aasta tagusele ajale, oli kooli meeskonna seas skeptilisust rohkem kui usku iseendasse ja enda ettevõtlikkusse. Mõistagi oli selle taga pigem kartus ja eksiarvamused. Juhina nägin ju, milleks meie õpetajad tegelikult võimelised on ja kuidas nad juba oskavad ettevõtlikkust arendada ja ettevõtlikke tunde läbi viia. Õpetajad vajasid vaid innustamist ja julgustamist, sest baas oli neil olemas. Kõik, mida nad sinna lisasid, oli veel üks samm edasi tulevikus hakkamasaavate õpilaste kasvatamisel,“ rääkis Ong.

Sõmeru Põhikooli direktor Virge Ong

Põnevaid õppemeetodeid on seinast seina

Neljandast klassist alates on Sõmeru Põhikooli õpilastel eraldi ettevõtlusõppe tund. „Pidasime oluliseks arendada õpilastes ettevõtlikku hoiakut ja õpetada rahatarkust võimalikult varakult. Meie ettevõtlikud neljandikud korraldavad kolm-neli korda aastas temaatilisi puhveteid, kus fookuses ei ole ainult ostmine ja müümine, vaid ka oluliste üldpädevuste arendamine. Eelmisel aastal toimus meil koos puhvetiga ka liikluslinnak, kus müügikohtade vahel liikumiseks tuli tunda liiklusmärke ja -eeskirju ning olla tähelepanelik ja hooliv liikleja iseenda ja kaaslaste suhtes. Puhveti külastajad ja müüjad õpivad töö käigus ka viisakat suhtlemist ning tihti on temaatika suunatud ka kultuuri- ja ilumeele rikastamisele,“ selgitas direktor.

Tema sõnul on väga rõõmustav kuulda ja näha kõiki erinevaid loomingulisi tegevusi, mida õpetajad ettevõtliku õppe raames teevad. „Meie kooli ruumidel on klaasaknaga uksed, et väljastpoolt oleks võimalik tundi segamata klassiruumi kiigata. Mööda koridori liikudes märkasin kord, et ühes klassiruumis valitseb meeletu segadus – oksad ja oksapraht põrandal, lauad töövahendeid täis ja vilgas sagin ruumis. Avades ukse sain väga rõõmsatelt ja entusiastlikelt teise klassi lastelt teada, et nad tegelevad pokudele onnide meisterdamisega! Hiljem selgitas õpetaja, et tegemist oli lõimitud ainetunniga, mille keskseks teemaks Edgar Valteri „Kuidas õppida vaatama“. Raamatu autor nendib, et looduse vaatamine ei pruugi veel tähendada nägemist. Sama on ka ettevõtliku õppega – selleks, et akadeemilist õpet muuta, tuleb osata mõelda kastist välja, olla julge ning näha ettevõtlikus õppes uusi võimalusi,“ kommenteeris Ong.

Koolitunnid toimuvad põhimõttel, et kogu kool on klassiruum ning tihti minnakse tunniga kooli õuealale või Sõmeru alevikku ja selle ümbrusesse. Õpe on toimunud ka koostöös piirkonna ettevõtjatega ja tunde sisustavad sageli Tagasi Kooli külalisõpetajad. Õpitubasid on korraldanud Karelli Kiirabi, politsei ja pääste, noorsootöötajad Sõmeru noortekeskusest ning vallaspetsialistid. Tunnid on lõimitud erinevate võrgustike ja programmide koolitustel õpitud meetoditega. Näiteks on kool liitunud ka Tervist Edendavate Koolide ja Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikega.

Sellega seoses meenus direktorile meeldejääv olukord, kui ta ühe tunni ajal seina tagant kolinat, rahutut liikumist ja jutukõminas kõrgendatud hääli kuulis. „Olin juba valmis väikeseks korralekutsuvaks kõneluseks, kuid kohale jõudes hoopiski vaimustusin sellest, mida läbi ukseklaasi nägin. Toimus üks vahva liikumisega lõimitud inglise keele tund, mis peegeldus vastu õpilaste nägudelt. Lapsed olid rõõmsad ja innustunud ning nautisid täiega loovat õppimise protsessi vabas õhkkonnas,“ rääkis Ong.

Pärast seda ei üllatanud direktorit enam miski. „Kui õpilased värvilisele paelale lükitud kivikestega alused käes mööda koridori liiguvad või õues munakarpidega „luurekat“ mängivad, uurin neilt uudishimulikult, mis neil seekord käsil on. Soovin alati koolieluga kursis olla, seepärast olen õpetajale esitanud palve – kui tunnis midagi eripärast teete, kutsuge mind ka vaatama,“ ütles Ong. Tema sõnul on ettevõtlik õpe justkui elustiil, mis rikastab kõiki osalejaid ja loob võimaluse hakkaja noore kujunemiseks.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Ka artiklis mainitud Toila Gümnaasium ja Jõhvi Gümnaasium on Ettevõtliku Kooli võrgustikus.

Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.

Jaga
Kommentaarid