Õpetaja imestab: kuidas on meil endiselt koole, kus juhtkond ettevõtlusõpet ei toeta?

Hulgaliselt õpilasfirmasid juhendanud staažikad ettevõtlusõpetajad Urmas Persidski ja Elbe Metsatalu teavad, et ettevõtlusõppe läbinud noored paistavad julguse, planeerimis- ja organiseerimisoskusega eriliselt silma. Ettevõtlusõppe kasulikku mõju tulevikutegijatele mõistavad hästi ka lapsevanemad, kuid nii mõneski koolis võib selle rakendamine hoopis koolijuhi taha jääda.

Mis noori ettevõtlusõppe juures motiveerib?

Urmas Persidski: Usun, et õpilasi motiveerib kasvav huvi ettevõtluse vastu. Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumis on õpilasfirma loomine osa ettevõtlusõppest juba kooli loomisest alates. Tegu on valikainega, mis kogub üha enam populaarsust: alustasime ühe õpilasfirmaga aastal 2014 ja nüüd tegutseb neid juba 14. Kindlasti on olulised ka meie õpilasfirmade saavutused võistlustel ja eelnevate õpilasfirmade liikmete kogemuse jagamine noorematele. Õpilasfirmasid alustatakse tavaliselt suure õhinaga, kuid esimeste raskustega kokku puutudes võib motivatsioon langeda. Siin on oluline roll õpetajal motivatsiooni hoidjana.

Elbe Metsatalu: 5. klassi õpilastega mini-minifirmasid tehes olen kogenud, et huvitav on siis, kui nad saavad teadmisi nagu möödaminnes, läbi erinevate tegevuste ja mänguliselt. Mida vanemaks õpilased saavad, seda keerukamaks muutub ka õpe, kuid eluline lähenemine, iseseisev õppimine ja katsetamine aitavad huvi hoida ja teemat mõista. Näiteks põhikoolis minifirmat tehes tuleb tegutseda mitte ainult koolis, vaid laiemalt: osaleda kogukondlikel ja Eesti õpilasfirmade laatadel, teha oma firma jaoks kodulehte või e-poodi, suhelda julgelt ostjatega. Lisaks kasumisoovile minifirmas huvitavad noori rahatarkuse teemad laiemalt. Tahetakse teada, kuidas säästa taskuraha ja mõista pere eelarvet, kuid noortele pakuvad huvi ka investeerimine ja raha teenimise võimalused.

Gümnaasiumis õpilasfirmat tehes saadakse juba väga tõetruu ettekujutus ettevõtlusest, sest tehakse läbi terve äriprotsess ettevõtte loomisest selle teostamise ja firma likvideerimiseni. Õpilased on omanikud, keda innustab kasumisoov. Nad investeerivad oma firmasse, toodavad, müüvad, peavad finantsarvestust ja enamasti teenivad ka kasumit, õppides samas keskkonnasäästlikku ja vastutustundlikku ettevõtlust. Sageli annetavad nad ka osa kasumist mõne ühiskondliku probleemi lahendamiseks. Kas pole mitte huvitav õppimise viis?

Kas ettevõtlusõppe läbinud noored paistavad teistega võrreldes kuidagi silma? Millised on nende tugevused?

Urmas: Pealtnäha ei ole suurt erinevust näha, kuid olukordades, kus on vaja midagi organiseerida või eest vedada, on ettevõtlusõppega kokkupuutunud õpilased edukamad. Ettevõtlusõpe arendab eneseanalüüsi oskust – õpilane õpib paremini ennast tundma ja oma võimete piire hindama ning mulle tundub, et need õpilased teavad paremini ka seda, mida nad elult soovivad. On õpilasi, kes juba gümnaasiumipingis loovad päris oma ettevõtte või on eesmärgiks seadnud finantsvabaduse saavutamise. Ettevõtlusõppe läbinud õpilased on julgemad ja enesekindlamad, paremad suhtlejad, suudavad näha ja hinnata riske ning teavad ja oskavad aega planeerida. Väikese riigina vajame ettevõtlikke noori, kes näevad elus pigem võimalusi kui raskusi ja on võimelised looma uut väärtust. Ettevõtlusõppe eesmärk pole koolitada ettevõtjaid, vaid just arendada ettevõtlikkust.

Elbe: Kindlasti on põhikoolist saadud ettevõtluskogemusega õpilased teistest sammuke ees. Eelneva positiivse kogemusega õpilased on motiveeritumad ja tahavad olla konkurentidest paremad, panevad tiimi eesmärgi nimel tööle ja jõuavad sageli välja mini- või õpilasfirmade võistlustele. Arvan, et igasuguse õppimise võti on tegutsemine, võimaluste loomine õpilastele nende enda soovide ja ideede teostamiseks. Samuti õppe sidumine igapäevaeluga, õpilaste endi vajaduste ja probleemidega, et nad tunneksid arengut ja kasulikke muutusi.

Selle kohta on mul hea näide aastatagusest koroonaisolatsioonist, kui ettevõtlust tuli õpetada ekraani kaudu ja minifirmade võistlustki viidi läbi virtuaalselt. Tallinna 21. koolis oli mul klassis nutikate, aga väga tagasihoidlike poiste minifirma. Firmat tabas tagasilöök, kui liider ja kõige jutukam poiss spordivigastuse tõttu laadal müüa ei saanud. Kõik teised olid seni temale lootnud, nüüd aga tuli ise klientidega suhelda. Esimene rektsioon oli hirm – nemad ei saa, ei julge, ei taha. Aga nad ületasid end ja müük läks edukalt. Samuti üllatasid nad mind, kui otsustasid viimasel hetkel osaleda lõppvoorus ning saavutasid teise koha. Pärast tunnistasid kõik noormehed, et õppisid protsessist väga palju just enda kohta ja tundsid rõõmu eneseületuse üle! See ja paljud teised lood näitavad, et õpilased avanevad ettevõtlusõppes väga palju, kui neile võimalusi luua. Alati on liidreid, kes võtavad juhtrolli, aga pidev tegutsemine ühise tiimina firmas toetab ka teisi, haarab kaasa tegema ja end proovile panema.

Kes mängivad võtmerolli, et ettevõtlusõpe jõuaks igasse kooli?

Elbe: Ma olen aastate jooksul majandusõpet andnud ning mini- ja õpilasfirmasid juhendanud kuues koolis. Kõige lihtsam on panna silma särama õpilastel, keda motiveerivad eakaaslaste kogemused ja teistmoodi koolitunnid. Enda poole tuleb võita kolleegid ja kooli juhtkond. Just juhtkonna suhtumine ja toetus on võtmeküsimus, kuidas koolis ettevõtlusõpet edendada. Ma tegelikult ei mõista, kuidas ikka veel on koole ja koolijuhte, kes ignoreerivad või ei toeta oma koolis ettevõtlusõpet. Kuna koolitan ise ka ettevõtlusõpetajaid, siis sageli näen, kuidas õpetajad särasilmil ja tahtmist täis oma koolis ettevõtlusõpet tahaks algatada, kuid mõne aasta pärast selgub, et ta pole tööle asunud, tingimusi pole loodud või öeldakse ükskõikselt – kui tahad nii kangesti, tee tasuta huviringi.

Minul on olnud õnn töötada koolides, kus koolijuhid on usaldanud, andnud palju tegutsemise ja otsustamise ruumi, leidnud võimalusi. Iga aastaga huvi kasvab, sest õpilased jagavad oma positiivset kogemust järgnevatele klassidele. Mõistetakse, et alles gümnaasiumis alustada on hilja ja seetõttu on majandus- ja ettevõtlusõpe järjest enam levimas põhikooli klassidesse. Nüüd soovivad lapsevanemad juba ise panna lapse klassi, kus on ettevõtlusõpe, kuid proovime pakkuda kõigile õppeajal seda kogemust.

Kuidas on lapsevanematel võimalik ettevõtlusõpet toetada?

Urmas: Üks hea võimalus on ise oma kogemustest koolis rääkimas käia. Päris ettevõtjatega otse tunnis kohtumine on õpilastele alati motiveeriv. Samuti on teretulnud kutsed külastada üht või teist ettevõtet. Õpilasfirmadele on tihti olnud probleemiks oma toodetele müügiväljundi leidmine. Antud hetkel on selleks õpilasfirmade laadad või veebipoed. Oleks tore, kui õpilastel oleks võimalus oma tooteid müüa ka kauplustes. Siin võiks koostöö ettevõtjatega olla parem.

Elbe: Mäletan, kuidas üks lapsevanem, nähes oma poja ja sõprade ettevalmistusi laadaks ja kuulates, kui asjalikult nad arutavad toodete omahinna, müügihinna ja kasumi üle, jõudis arusaamisele, et seal majandustunnis ikka tõesti omandatakse eluks vajalikke oskusi. Enne oli talle jäänud mulje, et ega seal vist väga ei õpita, kodutöid ei anta ja poisi jutu järgi rohkem mängitakse. Mina püüan õppetöös kasutada kodutöid, kus õpilasel tuleb majandusteemasid ja oma koduse majapidamise üle arutada koos vanematega, vahel ka vanematele nõu anda. Kui nad tarbijakaitsest või investeerimisest saadud teadmised koju kaasa viivad, võib see olla avardav kogemus ka lapsevanemale. Õpilased on selle üle väga uhked, kui „muna õpetab kana“.

Ma näen just põhikoolis ettevõtlusõppes, kui palju vanemad panustavad, motiveerivad ja aitavad, et noortele nende elu esimene ettevõtluskogemus edukas oleks. Käiakse laatadel, ostetakse laste ja sõprade tehtud tooteid, aga ka jälgitakse huviga kaugelt, kuidas laps müügi ja suhtlemisega hakkama saab. See ongi päriselu.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.