Ettevõtlikkus on number üks tulevikutööks vajalik oskus

Kutseõppes saavad õpilased tänu lõimitud erialateadmisele ja praktilistele oskustele koolist kaasa kõik eeldused, et mistahes muutuvate oludega kohaneda. Kutsehariduse arendajad rõhutavad, et kuna mõne eriala puhul tuleb valdaval osal lõpetanuist endale ise töökoht luua, ei asenda praktilist ettevõtlusõpet mitte ükski alternatiiv.

Kutseõppes on suur rõhk praktikal ja praktilistel töödel, mis moodustavad kogu õppeajast lausa poole. Tänu rakenduslikule lähenemisele on lõpetajatel oma eakaaslaste ees tööturul selge eelis, sest lisaks teadmistele on lõpetamise ajaks seljataga ka korralik kogus töötunde. Tänapäevased lõimitud õppekavad ei sisalda ainult teadmisi sellest, kuidas olla hea töötaja, vaid ka seda, kuidas ise ettevõtjana hakkama saada.

„Kuigi paljud näiteks ilu- või fotograafiavaldkonda õppima tulnud noored tahavad saada oma ala spetsialistiks, mõistavad nad, et nende töö iseloomu tõttu tegutsevad selle sektori spetsialistid valdavalt väikeettevõtjana ning ka nemad vajavad neid teadmisi,” sõnas HARNO kutsehariduse ettevõtlusõppe eestvedaja Katrin Kivisild.

Aga millise nõu või tarkusega ettevõtjaid ja ettevõtlikke inimesi kutsekoolides kasvatatakse ning mida võiks akadeemiline kooliharidus sellest õppida?

Kui pole universaalseid probleeme, pole ka universaalseid lahendusi

„Kõige hullem, mis võib ühe noore inimesega juhtuda, on see, kui ta läheb esimest korda oma ettevõtet tegema, põrkab seal siis kokku ettenägematute raskustega ja saab negatiivse kogemuse, mis jätab eluks ajaks ebaõnnestumise mõru maitse suhu,” sõnab Viljandi Kutseõppekeskuse arendusjuht Karmen Selter. „Selle vastu aitab, kui olla teadlik oma tugevustest ja nõrkustest ning osata leppida tõsiasjaga, et elu ongi pidev muutustega kohanemine. Viljandis oleme selleks toonud oma firma arendamise sisse igasse erialaprogrammi, et igaüks saaks turvalises keskkonnas selle teekonna läbi teha ja omal nahal ära proovida, mida tähendab olla ettevõtja. Ka teadmine sellest, mida sa veel ei tea, on kahtlemata edasiviiv,” sõnab arendusjuht.

Ta lisab, et kuniks meil ei ole universaalseid probleeme, millele oleks üks kindel lahendus, on erinevad ettevõtlusõppe püütavad väljundid – oskus luua visiooni, ideid visualiseerida, pakkuda meeskonnatööna välja uudseid lahendusi ja neid veenvalt esitleda – edukaks toimetulekuks tööturul hädavajalikud.

Loovuse käivitab ühistöö

Viljandi Kutseõppekeskuse üks oodatuimaid sündmusi on igal aastal toimuv Ideesõel. Ideesõelal saavad kokku õppijad erinevatelt elualadelt, et mõelda välja mõni uuenduslik erialasid lõimiv äriidee ja selleks endale meeskond leida. „Noored on väga loovad, nad suudavad juba mõne minuti jooksul mitme ülihea ideega välja tulla. Mentoritena on meie töö aidata, et nad oskaks neid mõtteid ka sõnadesse panna, teistele esitleda, kavandada teekond tulemuseni jõudmiseks ja see saavutada,” selgitab Viljandi Kutseõppekeskuse arendusjuht Selter.

Tartumaa Rakenduslikus Kolledžis (VOCO) on loovuse käivitanud häkatonid. „Meie majas on seni toimunud seitse häkatoni – ja kindlasti oleme seda kontseptsiooni laiendamas, sest õppijad lõid meid oma vingete ideedega täiesti pahviks! Ettevõtlust ei saa õppida paberil, nii et kahepäevase intensiivse häkatoni jooksul saavad kõik vajalikud teadmised seotud läbi praktilise tegevuse,” toob välja VOCO projektide koordinaator Sigrid Ester Tani.

„Noored on heas mõttes kärsitud. Kui neile mõte meeldib ja sobiv keskkond on olemas, siis sõelutakse vahetu suhtlusega töötubades juba päevaga parimad mõtted välja ja kiirelt valmib oma äriideed ja eesmärke selgitav lõuend. Anna neile veel üks päev ja juba on ka turu-uuring tehtud,” lisab Tani.

Mida võiks olla kutsehariduselt õppida akadeemilisel koolil?

Eksperdid on ühel meelel, et olenemata koolist ja õpetatavast erialast on majandus- ja ettevõtlusalased teadmised igale noorele vajalikud. Tegelikult hõlmab see kahte vaatenurka: ettevõtlusteadmised, aga ka teadlikkus iseendast ja oma võimalikust karjääriteest.

„Kutseõppes on see niivõrd iseenesestmõistetav, et erialale õppima asudes toimuvad õppekäigud valdkonna ettevõtetesse ja erinevad erialaeksperid käivad tundides kohal. On suur tõenäosus, et kui noor tuleb pärast üheksandat klassi kokaks õppima, siis ega ta tegelikult ei ole tööstusliku suurköögiga varem kokku puutunudki. Samas on noortele ülioluline näha ja kuulda, kuidas päriselt võiks see karjääriotsus nende tulevikuga suhestuda,” toob VOCO projektide koordinaator Tani välja. Ta lisab, et sellised kogemused annavad kindlasti juurde ka motivatsiooni ja enesekindlust, sest iga külaskäik kinnitab, kui väga on noored töömaailma oodatud.

Üks on aga kindel, ettevõtlust ja ettevõtlikkust ei saa õppida pelgalt klassitunnis aineõpetajat kuulates, vaid see on protsessipõhine õpe. „Lähtume sellest, et ettevõtlikkus on tulevikutöö oskus ning neid oskusi saab arendada elulisi probleeme lahendades ja teadmisi igapäevaselt kasutades,” ütleb HARNO kutsehariduse ettevõtlusõppe eestvedaja Katrin Kivisild. Ta on veendunud, et tänapäeval peab oskama oma eriala ja päris maailma siduda igaüks – nii CNC-tööpingi operaator kui ka teadlane.

„Kutseõppes tehakse seda väga palju, et noortele antakse lahendamiseks päris ettevõtete ärilisi probleeme,” ütleb Kivisild ja toob hea näitena välja Kuressaare Ametikooli, kes on teinud koostööd mitmete kohalike ettevõtetega. „Kohalikud ettevõtted usaldavad õpilastele mõne päris ärilise probleemi, misjärel õpilased grupeeruvad, viivad läbi täiendavad intervjuud ja hakkavad lahendama. Selle käigus tullase väga tihti välja mõne uuendusliku ja hästitoimiva lahendusega, mille üle on hea meel nii ettevõtetel kui ka noortel, sest õpieesmärgid said kokku päris väärtusega. Alles valdkonda süvenevad noored oskavad näha asju hoopis teise nurga alt, nii et kindlasti saaks seda lähenemist ka akadeemilises hariduses rohkem ära kasutada,” on Kivisild kindel.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.