Peaksime lastele andma vähem hinnanguid „õige” ja „vale”, ning rohkem julgustavaid ja initsiatiivi toetavaid tegevusi

Põlva õpetaja Kaia Tamm arutleb, kas oleme koolis ja kodus õpilaste initsiatiivi ja julguse liialt raamidesse surunud ning kas kuulame piisavalt, mida noored täiskasvanutele päriselt öelda soovivad.

Kaia Tamm on nagu Hunt Kriimsilm, kellel on ainuüksi koolis üheksa ametit – ta on aastaid õpetanud Põlva Kooli 5. ja 6. klassides majandus- ja ettevõtlusõpetust ning Põlva Gümnaasiumis valikainetena majandusõpetust, ettevõtlusõpetust, turundust, finantstarkust ja investeerimist, lisaks geograafiat ja ühiskonnaõpetust. Mõlemas koolis juhendab ta ka ettevõtlusõppe praktilise võimalusena mini- ja õpilasfirmasid.

„Olen oma karjääri jooksul õpetajana pidanud oluliseks õppimist, uurimist ja enda arendamist, et õpilastega sammu pidada ning mõista, mis neid huvitab, mida nad üldse ei tea ja kus on minu võimalus õpetajana. Selle toreda pagasi pealt saan väita, et kui anda õpilastele võimalused ja vabadus kasutada oma fantaasiat, ning nendega koos midagi ellu viima hakata, vaimustuvad noored nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis,” rääkis Tamm.

Kuidas leida kadunud loovust

Õpetaja ei kasuta oma töös peaaegu üldse tööjuhendeid, vaid annab õpilastele võimaluse valida, kuidas nad loovust nõudvaid töid teha otsustavad. „Keelatud on vaid see, mis ei ole lubatud Eesti seadustega või ei sobi nende vanusega. Esialgu on see õpilaste jaoks segadusttekitav – see on pannud mind mõtlema, et kas me olemegi nende pealehakkamise ja loovuse täpsete samm-sammuliste juhendite, reeglite ja raamide sisse surunud? Kuhu on kadunud julgus ise teha? Arvan, et vähem peaks olema tegevusi hinnanguga „õige” või „vale”, ning rohkem peaksime hindama õpilaste uurimist, proovimist, katsetamist, järelduste tegemist ja arvamuse avaldamist. Majandus- ja ettevõtlusõppega just seda teha saabki!” rääkis Tamm, kes kasutab koolis väga palju loomingulisust ja fantaasiat nõudvaid tegevusi.

Enda lugude rääkimine on julgus

„Olen mõistnud, et enamik õpilastest tahab rääkida oma lugusid – neile meeldib jagada oma kogemusi ja meeldib, kui nende lugu kuulatakse. Samas juhtub, et mõni õpilane ei ole mitte mingil juhul nõus klassi ees rääkima, tahab rääkida koha pealt ja hoopis istudes, juhtub ka seda, et õpilane räägib mulle ja mina olen ruupori osas, aga meil on lõbus ja kevadeks on oma tegemistest rääkimiseks julgust palju rohkem. Siit ka soovitus lapsevanematele – kuulata, mida on lastel rääkida oma päevast, sõpradest ja soovidest,” sõnas Tamm, kelle sõnul tuleks alati võtta aega lapse kuulamiseks ja õhutada teda rääkima.

Lapsed õpivad tegutsedes ja neil on loomulik soov tegutseda. „Lase oma lapsel katsetada koduses köögis, ära peleta teda kiirustades eemale. Lase lapsel kodus koristada, õpeta, kuidas kartuleid koorida ja makarone keeta, kiida tema pealehakkamist ja isu katsetada. Las ta pakub ideid päeva sisustamiseks, poenimekirja või reisieelarve tegemiseks. Kuni püsib uudishimu, toimub targaks saamine lihtsalt ja vaevata,” kommenteeris õpetaja, lisades, et on äärmiselt kurb, kui õpilane ütleb, et vanemaid tema tegevused ei huvita.

Ametikaarte joonistama hakates nägi Tamm, et lastel pole sageli aimugi oma vanemate töökohustustest ega teinekord ka ametitest. „Eeltööna tuli see neil välja uurida ja mõistsin, et nad oleksid päris rõõmsad, kui saaksid mõne korra ema või isaga tööle kaasa minna ja natuke kõrvalt piiluda, et tööelust paremini aru saada. Ametikaarte uurides tekivad alati huvitavad arutelud, kes mida töömaailmas teha tahaks, kellele milline amet meeldiks. Alati tuleb juttu ka palkadest – miks saadakse erinevat palka, kui kõik tahaksid ju suurt palka. Meie arutelutunnid venivad minu plaanitust alati pikemaks, aga kasutangi siis ühe asemel näiteks kolm tundi, kus kõik saavad rääkida,” kirjeldas Tamm.

Vanematel on võimalus julgustada lapsi ja noori oma arvamust avaldama ja seda põhjendama. „Kodus võiks lastega rohkem pere asju arutada, plaane pidada ja küsida, mida lapsed eelistaksid ja miks. Kasulik on nad panna argumente välja tooma ja õlakehituse asemel oma valikut põhjendama,” ütles õpetaja.

Hinnas on teadmine, kuidas viiest eurost viiskümmend teha

Gümnaasiumi osas on viimastel aastatel väga populaarseks muutunud investeerimise teema. Õpilased tunnevad huvi raha säästmise, investeerimise ja kogumise vastu pensionisammastesse. „Kümme aastat tagasi muiati mu „kasvõi viis eurot kuus” investeerimise jutu peale. Tänavu kursuse kokkuvõtteid lugedes saan väita, et suhtumine on muutunud. On õpilasi, kes pere rahaasjadel silma peal hoiavad ja maksudega tegelevad, on õpilasi, kes investeerivad, ja neid, kes plaanivad seda tegema hakata. Loogilise jätkuna mõistetakse, et enne investeerimist on vaja säästa. Kallist elektrihinnast olid muidugi kõik kuulnud. Nii mõnigi õpilane ütles, et jaanuaris jäävad meil lõbustused ära. Aga endiselt on päris suur hulk neid, kes ei tea oma pere rahaasjadest midagi. Mida varem vanemad pere kuludest lastele räägivad, seda varem tekib arusaam raha väärtusest,” soovitas Tamm.

Ettevõtlusõppe praktiline osa võimaldab õpilastel katsetada ettevõtja ametit. „See ei ole oluline selleks, et kõigist saaks ettevõtjad, vaid annab arusaama ja kogemuse oma idee elluviimise võimalustest ja sellega kaasnevast, mis kulub edaspidises elus igal töökohal ära,” rääkis õpetaja.

„Põlvamaal loodame seeläbi, et needsamad aktiivsed noored viivad meie maakonnas oma ideid edaspidi ellu. Parima ettekujutuse õpilasfirmast saadud kogemusest ja õppimise kohtadest annab õpilaste tagasiside, kus nad ütlevad, et saavad tänu õpilasfirmale aru, mida meeskonnatöö tegelikult tähendab, et neil on tekkinud arusaam, kuidas leida koostööpartnereid ja inimestele kaupa müüa, ning rõõmustavad, et nende toodet päriselt vajatakse ja ostetakse,” rõõmustab juhendaja.

„John Wooden on öelnud, et kõige võimsam juhtimise tööriist on isiklik eeskuju. Õpilaste ja oma laste tegutsemist ning initsiatiivi toetades arendame nende julgust ja loovust. Neile enda tööd tutvustades või erinevatesse ettevõtetesse viies anname neile võimaluse näha erinevaid töökohti ning seostada õppimine tema enda huvide ja karjäärisoovidega. Just praeguste õppijate päralt on maailm ja oleme ka meie ise aastate pärast,” ütles Tamm.

Ettevõtlus- ja karjääriõppe programm Edu ja Tegu toetab koole ettevõtlus- ja karjääriõppe rakendamisel, samuti Junior Achievement Eesti õpilasfirmade ja Ettevõtliku Kooli haridusprogrammiga liitumisel. Edu ja Tegu programmi viib Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu Haridus- ja Noorteamet. Vaata lähemalt: www.ettevõtlusõpe.ee.