VIDEO ja FOTOD | Vabaduse väljakul avaldati toetust Ukraina rahvale. Kohale tuli 30 tuhat inimest

"Esimest korda pärast 1945. aastat on Euroopas käimas suur sõda. Peame hoidma ühte vabadusevaenuliku putinistliku režiimiga silmitsi seistes," edastavad Vabaduse väljaku meeleavalduse korraldajad.

Vabaduse väljakul toimuval meeleavaldusel pidas kõnet Eesti Vabariigi president Alar Karis. Esinesid Stefan, Ruslan Trochynskyi, Alika Milova, Evert Sundja, Mari Kalkun, Anna Hints ja teised.

Politsei hinnangul oli ürituse tipptunnil Vabaduse väljakul ligikaudu 30 000 inimest.

Fotogalerii toimuvast:

Vabaduse väljakul jagati piiratud koguses Ukraina lippe ja plakateid.

President Karis ütles oma kõnes, et see ei ole Vene rahva sõda, vaid president Putini oma. „Juba sadades ja sadades Ukraina ja Venemaa peredes on laual leinaraamis foto, sest keegi lähedastest on hukkunud selles arusaamatus sõjas,“ rääkis Karis. „Minu sügav kaastunne kõigi nende ohvrite peredele.“

Karis ütles, et praegune sõda on uskumatu, absurdne ja õõvastav. Ta lisas, et Putin kardab demokraatlikku Ukraina riiki, kes valib ise oma tuleviku.

Ukrainast pärit muusik Ruslan Trochynskyi pidas kõnet ja tal tulid pisarad silma. Ta hüüdis: „Ukraina võidab! Rahu Ukrainasse!“

Trochynskyi rääkis, et alles eile rääkis telefonitsi oma sõbraga, kes on Ukrainas. Ta küsis sõbralt, kuidas läheb. „Hästi,“ vastas sõber – on elus, järelikult hästi.

Laval võttis sõna Katerina, kelle isa on praegu Ukrainas rindel kaitsmas kodumaad. Ta ei suutnud pisarate tõttu kuigi palju rääkida, kuid laulis ukraina rahvuslikku viisi. Ütles vaid lõpetuseks: „Isa, ma armastan sind!“

Laulja Mari Kalkun laulis regipalvet, mille kirjutas 24. veebruaril, kui Venemaa alustas laiaulatuslikku rünnakut Ukraina vastu.

Ukrainlased ei anna alla

Ruslan Trochynskyi sõnas meeleavalduse lõppedes, et ukrainlastel püsib lootus, et neid on kuulda kogu maailmas.

Ta rääkis, et tema sõbrad Ukrainas mäletavad, kuidas Eesti näitas toetust riigile ka juba 2014. aastal, kui leidsid aset sündmused Maidanil.

Trochynskyi sõnul toetavad eestlased nii tugevalt Ukrainat, sest meil on ühine ajalugu. „Me saamegi aru, et meil on sama probleem – Vene impeerium, mis ei lase teistel elada normaalselt. Me peame seda muutma ja koos me seda suudame,“ ütles ta.

Meeleavalduse korraldaja Sergei Metlev rääkis pärast ürituse lõppu, et on rääkinud nendega, kes on Kiievis – nad on öelnud, et ei anna alla. „Sõdida armeega on võimalik, aga sõdida rahvaga on äärmiselt keeruline,“ sõnas ta, viidates sellele, et ukrainlased on olnud rindel väga vaprad ja Vene väed ei ole neist lõplikult võitu saanud. „Ma olen kindel selles, et Ukraina tervikuna ei lange.“

Metlev märkis, et iga sõjapäev maksab sadu miljoneid eurosid. Ta kutsus üles inimesi annetama Ukrainale.

Metlev lisas, et peame aru saama, et oleme sisenenud väga raskesse kümnendisse.

Igaüks saab aidata

Inimesi kutsutakse Ukrainat aitama igal võimalik viisil. Meeleavaldusel on võimalik Punasele Ristile üle anda annetusi ukrainlaste. Punane Rist kogub kasutamata hügieenitarbeid nagu pesuvahendid, hambapasta, hambaharjad, mähkmed, hügieenisidemed. Lisaks võetakse vastu voodipesu, tekke, patju, magamiskotte ja rätikuid.

Eestis on laupäevaks planeeritud neli Ukraina sõja vastast protesti. Täna hommikul avaldati Narva Aleksandri kiriku juures meelt ja keskpäeval koguneti Tartus Raekoja platsil, et toetada Ukrainat. Kell 15.00 algas meeleavaldus Pärnu Iseseisvuse väljakul ning Tallinnas Vabaduse platsil.

Meeleavaldused toimuvad reaktsioonina Venemaa sissetungile Ukrainas. Neljapäeval, 24. veebruaril tungisid Vene väed Ukrainasse.

Vene väed on tunginud Ukrainasse lisaks juba okupeeritud Donbassile ja annekteeritud Krimmile ka Lõuna-Valgevenest ning Edela-Venemaalt. Seni suurim pealetung Kiievile löödi laupäeva hommikuks tagasi.

Suurim sõjategevus on toimunud Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Põhjas vallutasid Vene väed neljapäeval Tšornobõli tuumajaama alad. Lõunas on rünnatud Harkivi ja Hersoni, millest viimane langes venelaste kätte. Reede keskpäevaks olid väed ka Kiievi äärelinnas ning hilisõhtul tabas Ukraina pealinna taas õhurünnak. Linna põhjaosas on Ukraina väed hävitanud sildu, et Vene rasketehnika edasiliikumist pidurdada.