VIDEO | Eesti saadab Ukrainasse hulganisti tankitõrjemiine ja viie miljoni euro eest kütust

Täna andsid kaitseministeeriumis toimunud pressikonverentsil viimastest julgeolekualastest arengutest ülevaate Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg, kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov.

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg tegi esmaspäeva keskpäeval ülevaate viimase 24 tunni jooksul Ukrainas toimunust.

“Pealetung on jätkunud samas hoos, vaatamata sellele, et üleeile öösel ja eile öösel toimus ešelonide ehk siis seni mitte kontaktis olnud üksused vahetati päerast kolmepäevast sõdimist välja uute üksustega,” rääkis Grosberg. “ Sellele vaatamata ei suudetud saavutada üheski lõigus edasiminekut.”

Grosbergi sõnul arenes Venemaa siiski rohkem edasi Krimmi suunal, kus Vene vägedel õnnestus mõningal määral edasi tungida rohkem ida suunal ehk Mariuopoli linna peale. “Selleks siis, et luua maaühendus niinimetatud rahvavabariikide ja Krimmi vahel - aga sealgi on üksused 10 kuni 30 kilomeetri kaugusel linnast, “ rääkis Grosberg.

Kiievi kohta ütles Grosberg, et nende rinne peab ja esmaspäeva hommiku seisuga Vene vägede üksusi linnas sees ei olnud. “Sisuliselt ollakse samadel positsioonidel, kus eelmistelgi päevadel,” rääkis Grosberg.

Ka Harkivit polnud Venemaa suutnud esmaspäeva keskpäeva seisuga vallutada. “Sellest üritatakse mööduda ja edasi tungida, tõenäoliselt siis samamoodi Kiievi suunale,” ütles Grosberg.

Grosberg tõdes, et värskelt saabunud informatsiooni kohaselt valmistub Venemaa meredessantideks. “Eile [pühapäeval - toim] väljusid Krimmi sadamatest suurusjärgus 10 kuni 11 maabumisalust, seega järgneva päeva raames on võimalik meredessant Odessale.”

Grosberg rääkis ka, et Ukraina õhutõrje võimekus sai esimeste päevadega korralikult kannatada ning tänaseks puudub riigülene integreeritud süsteem- “Üigem on see kukkunud sellisteks lokaalseteks õhutõrjepunktideks,” rääkis Grosberg. “Et õhu ülekaal on kindlasti Vene Föderatsioonil.”

“Aga siiamaani tuleb tunnistada, et ukrainlased saavad väga hästi hakkama,” rääkis Grosberg. “ Jätkuvalt on probleeme Vene Föderatsioonil nii logistikaga, aga tundub ka, et moraaliga.”

Ta selgitas: “Kui vaadata nii-öelda vangilangenute hulka, siis protsentuaalselt võrreldes hukkunutega on see meie hinnagnul suurem ükskõik millisest teisest eelnevast konfliktist. Ja see palett, kes on vangi langenud, see on siis alates tavalisest reakoosseisust lõpetades sisuliselt ohvitseride ja vanemohvitseridega.”

Viie miljoni euro eest kütust Ukrainasse

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm rääkis, et paneb lähiajal Ukraina poole teele täiendavalt relvi, meditsiinivahendeid, aga ka kütust. “Plaanis on saata ka tankitõrjemiine,” ütles Salm. “Ja neid on plaanis saata palju.” Kütust saadab Eesti koostöös Euroopa Liiduga Ukrainasse viie miljoni euro eest.

Salmi sõnul töötatakse koos eraalgatustega, et Eesti inimestel oleks võimalik Ukraina relvajõudusid toetada. “Tähtis on see, et iga inimene leiab selle koha, mismoodi täna Ukrainat abistada,” rääkis Salm.

“Ei pea ainult abistama raha ning muude asjadega, võib astuda ka Kaitseliitu või kaitseväe teenistusse,” ütles Salm. “See kõik aitab täna kaasa ka Ukrainale.”

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis kannapöördelistest muutustest Euroopa poliitikas, viidates Saksamaa ärkamisele. “Kogu demokraatlik maailm on ärganud ja mingisugust magamaminekut uuesti ei tule,” rääkis Vseviov. “Tegeleme kahes töösuunas - esiteks, tõstame agressiooni hinda, et agressoril oleks selge, et see ei tasu ära; teiseks toetame Ukrainat kõigiti. Nii humanitaarselt kui materiaaltehniliselt, poliitiliselt kui ka moraalselt.”

Vseviov palus, et inimesed võtaksid välisministeeriumi reisihoiatusi äärmiselt tõsiselt ning rõhutas, et kuigi eestlaste evakueerimiseks piirkonnast tehakse kõik, on see äärmiselt keeruline.

Salm: ärevuses eskalatsioon toimib

Küsimuse peale, kas Eestile on nüüd ka otsene oht olukorras, kus tuumarelvadega ähvardatakse.

“Loomulikult selles olukorras, ärevuses eskalatsioon toimib,” ütles Salm. “Eesti jaoks konkreetselt ohtu tõstnud see ei ole. Küll aga võib arvata, et siin eskalatsiooniredelil lähevad käiku enne mõned teised vahendid, enne kui me jõuame selle eskalatsiooni redeli tippu ehk siis tuumarelvadeni. Seal on neid astmeid veel oi-oi kui palju.”