VIDEO | Kaja Kallas: Putin on suuteline hullumeelsusteks, aga ohtu Eestile meie luure praegu ei näe

Eestisse sõja eest põgenenud ukrainlastest enamik on naised, lapsed ja vanemad inimesed, ütles peaminister Kaja Kallas intervjuus Delfile.

Poola piirivalve on Ukrainast tulevatele inimestele oma piiri sisuliselt avanud – kui varem tekkisid Ukraina-Poola piirile asjaajamiste tõttu mitmepäevased järjekorrad, siis nüüd lastakse kõik üle, ka ilma dokumentideta inimesed. „Inimesed tõesti põgenevad sõjast ja kuivõrd piiriületused on olnud keerulised, siis Poola selle otsuse tegi,” ütles Kaja Kallas. Mida tähendab see Eestile? Kallase sõnul on nüüd Eesti-Läti piiril politsei- ja piirivalveameti ametnikud, kes peavad ülevaadet selle üle, kes tulevad Eestisse, et nad registreerida ning suunata sinna, kust saab abi.

„Olukord muutub tundidega. Inimesed tulevad Euroopa Liitu ja me peame neid aitama. Eestisse tulnud ukrainlastest suurem osa on naised, lapsed ja vanemad inimesed,” lausus peaminister. Kust võtta siia tulnud Ukraina lastele õpetajaid, Kallas praegu öelda ei oska, aga sellega tegeletakse. „Seetõttu kogume piiril infot, et teada, kes on siia tulemas.”

Kallase sõnul ei tohi tõmmata võrdusmärki Putini tegude ja venelaste vahele. „Meil on suur vene kogukond, kellest väga paljud toetavad selles sõjas Ukrainat ja ei mõista, miks Putin sellised otsused on teinud,” ütles Kallas, kelle sõnul on vaja, et vene kõneisikud edastaksid rahustavaid sõnumeid meie vene kogukonnale. „Plaanime ise teha valitsuse istungid Ida-Virumaal, et seal inimestega rohkem suhelda,” märkis ta. „On tähtis, et me hoiaksime kokku ja ei tekitaks juurde ärevust ja muresid.”

Eesti ei tee üksi otsust Vene kodanike viisade kohta

Eesti pole teinud otsust lõpetada viisade väljastamine Vene kodanikele, nagu seda on teinud Läti, Leedu ja Tšehhi. „Oleme arutanud, et sellise otsuse võiks teha Euroopa tasandil, et oleks ühtviisi, sest räägime ikkagi Euroopa viisadest ja Schengeni piiriruumist,” avaldas Kallas, lisades, et kui see samm tehakse, on oluline, et pereliikmed ja humanitaarkaalutluste erandid oleks seal arvesse võetud.

Euroopa Parlament võttis vastu Ukraina avalduse liitumaks Euroopa Liiduga. Eesti on Ukraina liitumist EL-iga avalikult toetanud. Kas seda toetavad ka teised EL-i liikmesriigid, Kallas praegu öelda ei oska. „Aga teame, et 2014. aastal oli osadel liikmesriikidel suuri probleeme assotsieerumisleppe ratifitseerimisel,” ütles Kallas. „Kindlasti see olukord on praegu muutunud, usun, et arutame seda järgmisel nädalal mitteametlikul ülemkogul. Võib-olla liikmesriikide seisukohad on teised, sest olukord on hoopis teine.”

Eile hirmutas avalikkust uudis, et Vene meedia väitel korraldavad nad Läänemerel lahinglaskmisega õhutõrjeõppused. Kaitseminister Kalle Laanet kommenteeris kohe, et tegu on valeuudisega. "Lahinglaskmisi nad Läänemerel teha ei saa," ütles Laanet ning lisas, et see on Venemaa infosõja üks osa, mille eesmärk on lihtsalt hirmutada.

„Venemaa saadab erinevaid signaale, et lääneriikide avalikkust hirmutada,” kommenteeris seda Kallas. „Signaalid ongi olnud hirmutavad ja neid peabki niimoodi võtma, teiselt poolt ei tohi neid alahinnata. Putin on näidanud oma tegevusega, et ta on suuteline hullumeelsusteks, aga Eestile ohtu meie luure praegu ei näe.”

Kallase sõnul on Eestil NATO liitlastega pidevad konsultatsioonid. „Eelmisel reedel toimunud tippkohtumise raames erinevad liitlased ütlesid välja, mida nad kõike meile veel Eestisse saadavad: mitte ainult sõdureid, aga ka tehnikat, mis on kaitsel väga oluline. Paneme praegu pilti kokku. Lõplikud otsused, kuidas vägede paigutamine toimub, on NATO vägede ülemjuhataja käes. Aga jah, praegu on tulnud signaale erinevatelt liitlastelt, et kohalolu suurendatakse,” kinnitas peaminister.