Eesti toetab kõvasti Ukraina saamist Euroopa Liidu liikmeks. Juba küsitakse, kas see ongi otsustatud ja analüüsitakse, mis mõjud sellel sammul oleksid. Delfi „Erisaates“ on täna riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats, kellelt küsime mis seis täpsemalt on. Samamoodi pole lõppenud Ukraina uur abivajadus, mida saaks Euroopa Liit veel teha ukrainlaste heaks.
Me ei unusta ka sõjaülevaadet – viimase ööpäeva sündmustega Ukrainas aitab kurssi saada Eesti Ekspressi välistoimetaja Indrek Lepik.
Venemaa agressiooni tõttu valitseb üleilmsetel naftaturgudel palju segadust, hinnatõus jõuab ka bensiiniliitrisse. Arvestades, et Venemaa ei näi kavatsevatki Ukraina ründamist peatada on õhus küsimus, kas millalgi ei või lauale tulla nafta- ja gaasiembargo kuulutamine Moskvale. Välistatud pole ka see, et Venemaa ise keerab kraanid ikkagi kinni näiteks vastu käiguks Euroopa sanktsioonidele. Mis siis saaks? Kas Euroopa Liit ja meie elaksime selle üle? Kõike seda aitab seletada majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Jaanus Uiga.
Saate lõpus aga vaatame otsa sõjapõgenike aitamisele. Ukrainast on juba Euroopa Liidu suunas põgenenud rohkem kui miljon inimest, kellest paartuhat on juba ka Eestisse jõudnud. Muidugi pingutatakse, et neile leida esmane majutuskoht ja abi. Kuid õige pea on oluliseks küsimuseks, kas me saame pakku tulnud inimestele ka tööd leida. Selles osas tehakse juba praegu Eesti ettevõtjate ja töötukassa koostöös palju samme – stuudios räägib selle teema lahti töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets.
