BLOGI | President Volodõmõr Zelenskõi: iga vastupanu päev loob Ukrainale paremad tingimused läbirääkimisteks

Mitmed Ukraina linnad on humanitaarkatastroofi äärel. Kokku on lepitud relvarahus inimeste evakueerumiseks, ent Venemaa tõestab lakkamatu pommitamisega järjekordselt, et antud lubadused ei pea.

Möödunud nädalavahetust jääb toonitama tsiviilmajade ning piirkondade pommitamine ja tsiviilisikute hukkumine Ukrainas. Ajutine relvarahu pidanuks kehtima nii Mariupolis, kus juba päevi ei ole linnas vett, elektrit, toasooja ega toitu ja ravimeid. Linn on olnud aga nõnda tugeva pommitamise all, et linnapea sõnul polnud võimalik isegi surnuid ära viia.

Kahjuks ei pidanud Vene väed teist päeva järjest ajutise relvarahu kokkuleppest kinni. Esmaspäeval on Venemaa teatanud uuest humanitaarkoridoride loomisest, ent okupantide väidetav evakueerimistee on planeeritud suunaga Venemaale ja Valgevenesse.

Kaart olukorrast Ukrainas (Mart Nigola):

false

USA teatas, et pole vastu, kui NATO riigid tahavad Ukrainale lennukeid anda. Ameeriklased peavad läbirääkimisi Poolaga, et vajadusel täiendada Poola lennuväge enda varudest. Poola teatas aga, et ei kavatse Ukrainale lennukeid anda ega lubada enda lennuvälja kasutada.

7. märtsil toimus Ukraina ja Vene Föderatsiooni kolmas katse rahukõnelusteks. Vladimir Putini ja Emmanuel Macroni 6. märtsi telefonikõnest jäi kõlama Putini taaskordne nõue, et sõda lõppeb vaid juhul, kui Ukraina Venemaa seatud tingimustel alla annab. Seegi kord ei andnud kõnelused märkimisväärseid tulemusi. Venelased süüdistasid humanitaarkoridoride ebaõnnestumises Ukrainat. Tegelikult on teada, et Vene väed pommitasid sissepiiratud linnu edasi ka siis, kui oleks pidanud olema ajutine relvarahu ja tsiviilisikud linnast evakueeruma.

Kõnelustel püüti leppida kokku, et homme saaks päriselt evakueerimist läbi viia ehk et humanitaarkoridorid peaksid. Kas see nii ka läheb, selgub teisipäeval.

Jälgi otseblogi: