Tallinnas toimuvad chaga kasvatamise tasuta infopäevad
Eestis on rohkem kui 500 erametsaomanikku, kes on otsustanud oma metsas chaga’t ehk musta pässikut kasvatama hakata. Kuna nõudlus chaga järele on hüppeliselt kasvamas, pakub chaga-istanduste rajamine võimalust teenida metsalt tulu ilma seda maha võtmata.
Chaga-kasvatuste rajamise ideed tutvustas Eestis esmakordselt Chaga OÜ, Tõrvas asuv kodumaine ettevõte, mis on eelkõige tuntud Chaga Healthi eliksiiride valmistaja ja eksportijana.
Nii Eestis kui ka piiri taga on huvi meditsiiniseente vastu tugevas kasvutrendis. „Aina enam tegeletakse mahukate teadusuuringutega, et välja selgitada seente potentsiaal meditsiinis. Seetõttu on chaga-kasvatuste rajamine pakkunud Eestile ja siinsetele metsaomanikele võimaluse olla roheinnovatsiooni ja jätkusuutliku metsamajandamise üks vedajatest. Kõige lihtsamalt öeldes võimaldavad chaga-kasvatused teenida tulu metsa maha võtmata,” ütleb Silver Laus, Chaga OÜ seenekasvatuse projektijuht.
Tuginedes soomlaste kogemusele, on ühe hektari kasemetsa puhastootluseks 20 aasta vältel ca 900–1500 eurot aastas, sõltuvalt istutatud tüüblite arvust. Selle perioodi peale on keskmise metsa tootlikkus ca 25 000 eurot.
Tasuta infopäevad üle Eesti
Inimeste suure huvi tõttu korraldab ettevõte tasuta infopäevi, mille jooksul saab vastused kõigile chaga kasvatamisega seotud küsimustele. Praktilisel õppepäeval käsitletakse muu hulgas musta pässikut ja selle kasvatamise võimalusi, selle tasuvust väärindamisel, maailmaturu nõudlust ja saagi müümise võimalusi.
Lausi sõnul on viimase paari aasta jooksul korraldatud infopäevi üle kogu Eesti ja inimeste huvi on suur. „Infopäevad on hea võimalus end teemaga põhjalikumalt kurssi viia. Kuna chaga-istanduste rajamine on Eestis siiski võrdlemisi uus tegevus, on inimestel kõhklused, mis tulenevad vähesest informatsioonist. Infopäevadel saame vastata kõikidele küsimustele ja lisaks näitame, kuidas tüüblite paigaldamine kasepuule päriselt välja näeb,” julgustab Laus inimesi tasuta õppepäevadel osalema.
Mis kasu saab metsaomanik?
Meditsiiniseente kasvatamine võimaldab väiksema viljakusega kodumaiseid kasemetsi jätkusuutlikult ja kasumlikult majandada.
Chaga-kasvatuse rajamiseks sobivad eelkõige salu-, rohusoo- ja kõdusoometsade tüübirühmade metsad.
Selleks tuleb vähemalt 10 cm läbimõõduga kasepuudele „istutada” chaga-tüüblid, mis kannavad enda peal chaga-niidistikku. Chaga-tüübel pannakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse auku. Augud puuritakse kuni 2 m kõrgusele.
Puule soovitatakse panna „kasvama” 4–6 tüüblit. Kui puu on noorem või väiksemate mõõtmetega, siis maksimum 2–3, et puud mitte liigselt koormata. Hea kasemetsa korral saab ühele hektarile „istutada” kuni 2400 tüüblit. Esimene saak valmib kasepuudel 6–8 aasta jooksul.
Kohustus saak tagasi osta
Eesti on ainulaadne paik maailmas, mille sarnaseid kasvutingimusi ega puhast looduskeskkonda mujalt ei leia. See loob ideaalsed eeldused kvaliteetse meditsiiniseene kasvatamiseks ja korjamiseks. Soome on aastakümneid taolise metsa väärindamisega tegelenud ja metsale ei sünni sellest mingit kahju.
Chaga OÜ võtab endale kohustuse chaga-tüüblite müügiga kasvatatud chaga ka tagasi osta. Säärane teguviis maandab kasvatajate riski, kes mõtlevad, mida saagiga peale hakata.
„Chaga Healthi eliksiiri valmistamisel kasutatakse lisaks teistele kodumaistele ravimtaimedele, nagu raudrohi, männikasvud ja mesi, just musta pässikut ehk chaga’t. Ekspordikasv ja turu ootus eeldab seda, et meil on piisavalt kvaliteetset toorainet, millest eliksiire valmistada. Seetõttu on meie ootus, et aina enam metsaomanikke leiaks tee chaga-kasvatuste rajamise juurde,” kõneleb Silver Laus.