Uuring: eurooplased pidasid Venemaad juba enne sõda ohuks ja pooldasid tihedamat kaitsekoostööd

Mõttekoda Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) avaldas sel nädalal uuringu, mille järgi toetab Euroopa avalik arvamus selgelt nii EL-i kuulumist kui Euroopa kaitsevõime suurendamist. Samal ajal usub enamik eurooplastest, et nende kodumaa poliitiline süsteem on rikkis ja ka rahvusvaheline koostöö kriiside lahendamisel ei tööta.

Küsitluses osales 150 000 kodanikku 12 riigist (Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Eesti, Poola, Ungari, Madalmaad, Kreeka, Rootsi, Taani) Uuringus leitaks, et usaldus kodumaise poliitika vastu on kogu Euroopas madalseisus. 58% eurooplasi on nõus väitega, et tavalisel valijal ei ole poliitikale „eaaegu mingit mõju. Eriti palju on selliseid inimesi Kreekas (87%) Hispaanias (80%), Itaalias (77%), Portugalis (72%), Prantsusmaal (69%), Eestis (65%), Poolas (63%) ja Ungaris (52%).

Suhtumine EL-i institutsioonidesse on aga soodsam ning 59% küsitletutest toetab EL-i kuulumist. Vaid kahes riigis (Itaalia ja Rootsi) suhtus enamik küsitletutest oma riiki poliitsüsteemi paremini kui EL-i omasse.

Uuringust selgus, et lisaks pandeemiale, kliimale ja rändele peetakse Euroopa peamiste ohtude hulka ka Venemaad. Samuti arvab enamik küsitletuid, et EL peaks suuremat julgeolekukoostööd tegema. Vähemusse jäi see seisukoht aga Madalmaades ja Taanis. 60% küsitletutest oli nõus väitega, et rahvusvaheline koostöö ei tule pandeemia tõkestamisega edukalt toime. Kliimamuutuse puhul arvas sama 71%.

Veebruaris korraldatud välkuuringus uskus enamik vastanutest, et Venemaa ründab Ukrainat. Mida suuremat ohtu nähti Venemaas, seda positiivsemalt suhtuti nn Euroopa strateegilise suveräänsuse ideesse ja Euroopa kaitsekoostöösse. Kui küsida, millised on Euroopa kaks peamist ohuallikat, nimetab Venemaad 44% Eesti, 42% Poola, 40% Taani ja 39% Rootsi vastanutest. Enamik vastanutest väljendas suhtumist Venemaa tegevusse negatiivselt (31% oli hirmul, 15% vihane ja 11% kurb).

Eraldi uuriti vastanute suhtumist EL-i eesistujariiki Prantsusmaasse. Suurem osa küsitletutest usaldab Prantsusmaad Euroopa huvide esindamisel kaitse- ja julgeolekuküsimustes (43%), majandus- ja finantsvaldkondades (36%), suhetes USA-ga (42%) ning demokraatia ja inimõiguste eest seismisel (46%). Märgitakse, et Prantsusmaa enda vastajad on oma riigi süsteemi toimimise suhtes palju kriitilisemad.

Samuti on enamik vastajaid nõus, et EL-i toetused tuleks siduda sellega, kas riigid täidavad demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. 61% eurooplasi usub, et ELi-l peaks olema õigus riikdie valitsusi avalikult kritiseerida, 58% toetab struktuurifondide raha külmutamist ja 52% rikkuvate liikmesriikide hääleõiguse peatamist. Kõige enam toetatakse rahade külmutamist Eestis ja Madalmaades (68%), samuti Taanis (67%), Rootsis (67%), Saksamaal (62%) ja Portugalis (60%). Huvitaval kombel toetab ka Ungaris enamik vastanutest juurdepääsu keelamist EL-i struktuurifondidele (51%) ja hääleõiguse piiramist EL-i nõukogus (52%) tõsise ja püsiva mure korral õigusriigi põhimõtete rikkumise osas.

"Meie uuring viitab, et EL-i poolt astutud sammud Venemaa karistamiseks ja Ukraina toetamiseks on miinimum, mida Euroopa üldsus ootab,” kommenteeris raporti kaasautor Susi Dennison. „Nad nõuavad sügavamat ja pikaajalist julgeolekukoostööd EL-i raames. Küsitlus näitas, et eurooplased on pettunud oma riiklikes poliitilistes süsteemides ja rahvusvahelistes reageeringutes COVID-19 ja kliimamuutuste kaksikkriisile. Huvitaval kombel ei ole see meeleheide väljendunud suhtumises EL-i. Seda usku Euroopa koostöösse tugevdab tõenäoliselt veelgi EL-i kiire reageerimine Venemaa sissetungile.”