Veel üks NATO? Euroopa Liit hakkab arendama iseseisvat kaitsevõimet

Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhid leppisid täna kokku Euroopa ühise kaitsevõime arendamises, energiasõltuvuse vähendamises Venemaast ja majanduskasvu ergutamiseks mõeldud erainvesteeringute kaasamise võimalustes.

"Kui seni on kaitset peetud siseriiklikuks teemaks, siis nüüd arutasime tõsiselt võimalusi, kuidas ühtselt koostöös Euroopa kaitsevõimeid tervikuna suurendada," rääkis peaminister Kaja Kallas.

Kallase sõnul peab iga riik andma oma panuse ehk kui kõik tõstaks oma kaitsekulutused kahe protsendini majanduse kogumahust, siis saab lisada uusi võimekusi. "Oleme seda tugevamad, mida tugevamad on iga riigi kaitseväed. Samas on selge, et iga riik üksi ei jõua kogu vajalikku kaitsevõimet välja arendada, see pole ka mõistlik," märkis Kallas.

Seetõttu arutati kohtumisel, kuidas kaitsealane koostöö liikmesriikide vahel toimiks, et Euroopa oleks tugevamini kaitstud. "Rääkisime üle-euroopaliste võimete arendamisest, näiteks õhuruumi kaitsmiseks, navigatsioonivõime või kaitsetööstuse arendamiseks," selgitas peaminister.

Ühine kaitsevõime on Kallase sõnul vajalik tervele Euroopale, mitte ainult Venemaaga piiri jagavatele riikidele. "Euroopa kaitse tugevdamisel peame töötama käsikäes NATO-ga," lisas Kallas.

Kaitseminister Kalle Laaneti sõnul ei oleks taoline koostöö liikmesriikide vahel teise NATO loomine, vaid siiski Euroopa enda kaitsevõime kasvatamine. "Nato on nii sõjaline- kui ka kaitseorganisatsioon, aga Euroopa on võtnud suuna sõjalisele mobiilsusele. Ka NATO vägesid on vaja liigutada," märkis Laanet.

Aga mis kasu saaks sellest ühisest kaitsevõimest Eesti? "Kui Euroopa Liit on tervikuna tugevam, siis on ka Eesti tugevam," lisas Laanet.

Riigi- ja valitsusjuhid arutasid tippkohtumisel veel Venemaa täiendavat isoleerimist vabast maailmast ja uusi sanktsioone Putini sõjamasina halvamiseks.