ERISAADE | Uutes kaitsehangetes on kiirus oluline. Meil on vaja ostud teha enne, kui Saksamaa aparaat käivitub

Valitsuse poolt kaitseväe lisamoona soetamiseks antud sajad miljonid on juba lepingutega kaetud ja tarned saadi heade hindadega.

Seoses Vladimir Putini režiimi kallaletungiga Ukraina vastu on paljud lääneriigid saatmas ennast kaitsvale riigile palju relvastusabi, kuid saanud ka aru, et kaitsekulusid tuleb tõsta. See aga omakorda tähendab, et kaitseotstarbelise varustuse ja relvastuse turule on tulemas palju tellimusi. Kas suurem nõudlus tähendab ka selles vallas hinnakasvu, kuidas see võib mõjutada Eesti kaitsehankeid? Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas riigi kaitseinvesteeringute keskuse direktor Magnus-Valdemar Saar, kes rääkis kaitsevaldkonna turgudel toimuvast ja eesootavast. Lisaks sellele küsis saatejuht Raimo Poom, mida kujutavad endast möödunud nädalal USA, Suurbritannia ja teise poolt Ukraina poole teele pandud või juttude järgi lubatavad relvastussüsteemid ning mida nendega teha saab.

Kaitseinvesteeringute keskuse juht Magnus-Valdemar Saar rääkis saates, et nii nagu muudelgi turgudel, on ka kaitsevaldkonnas olnud mõnda aega olukord segane. „Hakkan kaugemalt peale. Turg on olnud segane juba mõnda aega. Korraga on mängimas hästi palju jõude. Üks on stabiilselt keskkonnalt üleminek inflatsioonilisele keskkonnale. Lisaks on pandeemia järelmõjud ehk edasilükatud tarbimine, mis korraga eelmise aasta sügisest valdkondades nagu ehitus hästi silma paistis. Teatud kohtades on lisaks tooraine nappused, sisendite nagu tööjõu, energia ja värviliste metallide hindade kiire kasv. Ja loomulikult ka sõjast tingitud asjad, ilmselt paljud tarneahelad peavad end ümber orienteeruma,“ rääkis ta.

„Kuidas see kõik lõppeb hindades ja ka kättesaadavuses ja tarneaegades, selgub järgmise poole aasta, aasta jooksul.“

Saar kirjeldas, et sellegipoolest ei ole kaitseotstarbelise varustuse hinnad veel kasvanud, aga märgid näitavad, et lähiajal algab sealgi suur ralli. „Täna pean ütlema, et meie oma igapäevases tegevuses väga selgelt kaitseotstarbelise varustuse turgudel sellist hinnakasvu ei näe. Küll aga on meil päris palju indikatsioone, et kui soovime mingeid oma tellimusi täiendada, siis on meile antud üsna lühikesed tähtajad tootmisplaanidesse oma sisendid ära anda. Ka tootjad näevad, et lähiajal hakkab see ralli peale.“

Samas tegeleb kaitseinvesteeringute keskus ka kogu kaitsevaldkonna ehitushangete ning kinnisvara hooldamisega ja seal on Saare sõnul hindade kasv selgelt näha nagu ehitusvaldkonnas üldiselt.

„Valdkond, kus tunneme seda mõju, on ehitus. Ehitusturul suure osa tööjõu lahkumisest tulenevalt on tööjõuprobleeme. Lisaks sellele teame, et Eesti ehitajate terasetarnetest suur osa tuli kas Venemaalt või Ukrainast. Ukraina on väga suur teraseeksportija olnud. Samamoodi teame ka, et puidust suur osa tuli Venemaalt. See on täna selgelt kohal, ehitajatel on raske. Meil on väga palju projekte korraga ehituses ja kõikjal on märku antud, et kuidagi tuleb seda sisendihindade kasvu kompenseerida, kas läbi tähtaegade või muul moel,“ märkis kaitseinvesteeringute keskuse juht. Tema sõnul on hinnad tõusnud ka kinnisvara korrashoius, kus kõige lihtsam näide on elektri hind.

Jõudes Eesti jaoks vajalike kaitsehangeteni, sai Saar välja tuua tõsiasja, et valitsuse poolt juba enne Putini sõjategevuse algust ehk jaanuaris kaitsevõime tugevdamiseks sadade miljonite eraldamine osutus vägagi ettenägelikuks käiguks.

„Seal sees on meie jaoks umbes 340 miljonit eurot, millest põhiosa läheb laskemoona ostmiseks. Sellega on ses mõttes hästi, sest me teadlikult ennetasime sündmusi, nähes ette, mis tuleb, ja tänaseks on suur osa sellest 340 miljonist juba lepingus. Tegelikult oli märkimisväärne osa lepingus juba enne 24. veebruari. Me eeldame, et kõik need tarned meile tulevad ja see on meile kasulik, sest tulevad veel vanade hindadega,“ tõi Saar välja.

Tema sõnul on veel lahtised vaid mõned keerulisemad hanked. „Näiteks 155mm suurtüki laskemoon. Praegu on selleks parasjagu minikonkurss üleval, lähiajal sõlmime lepingu. Loodetavasti ka veel meie jaoks mõistlike hindadega,“ rääkis ta.

Kuid see pole ju teatavasti kõik. Valitsus plaanib lisaeelarvet, kus kavandatakse veel vahendeid kaitsevõime tõstmiseks. Arvestades turule oodatavat rahavoolu, nentis Saar, et nüüd on kiirus tõepoolest oluline.

„Kiirus mängib nüüd rolli. Üsna tõenäoline on see, et kui näiteks Saksamaa saab täiendava plaanitava 100 miljardi euro eest kaitseinvesteeringute tegemiseks oma aparaadi tööle ja kõik see reaalselt kandub turule, siis sellel saab loomulikult olema meeletu mõju. See summa on üksi rohkem kui turul muidu liigub,“ iseloomustas Saar olukorda. „Aga meie kasuks töötab see, et kuni nende aparaat end käima saab ja see raha turule jõuab, on meie asjad juba loodetavasti tehtud,“ uskus ta.

Kuid kas juba praegu pole mitte turul teatud toodetest puudust tekkinud? Alles eelmise nädala lõpus kirjutas näiteks Eesti Päevaleht, et on suur kuulivestide nappus ja hakkajad Eesti mehed võtsid nende valmistamise Ukraina jaoks lausa ise käsile.

Magnus-Valdemar Saar seletas, et relvapoodide riiulid on tõesti üsna tühjaks tehtud. „Terves Euroopas on kõik jaekaup ära ostetud turult ja saadetud eraisikute, aga ka riikide poolt Ukrainasse. Ehk siis see osa, mis on riiulil, on tõesti ära ostetud,“ märkis ta.

Kuid Saar seletas, et suurtel kaitsevarustuse ettevõtetel on tootmisvõimsused olemas, ja ta usub, et näiteks Eesti riigikaitse hanked selles vallas ei jää täitmata. „Ballistika on natuke selline valdkond, kus on olemas suured tootjad, kes toodavad meeletutes massides. See, mis täna otsas on, on ikkagi jaemüügi osa. Suured tootjad suudavad ka praegu massiliselt materjali toota. Meil on parasjagu ballistika ehk nende samade kuulivestide sisse käivate plaatide projekt pooleli. Me ise küll usume, et saame mõne suure tootjaga kokkuleppele, et saame ikkagi suhteliselt lühikese ajaga tarnitud,“ märkis Saar.

Saate teises pooles võeti stuudios luubi alla uued lääneriikide teated Ukrainale suunatud kaitsevarustuse ja -süsteemide abist. Magnus-Valdemar Saar aitas seletada, mida kujutavad endast näiteks nüüd välja käidud plaanid aidata Ukrainat S-300 õhutõrje süsteemiga, mis asi on Suurbritannia poolt lubatu Starstreak süsteem. Samuti rääkis ta, mida saab teha USA poolt saadetavate Switchblade droonidega. See on lisaks suurtele kogustele soomust läbistavatele relvadele, mida läänest voolab Ukrainasse juba nii palju, et piltlikult iga põõsas saab vaenlase soomusmasinaid hävitada.