Kaja Kallas rääkis, et valitsus pidas istungi just Ida-Virumaal, sest käimas on suur julgeoleku kriis ja Ida-Virumaa on Venemaale kõige lähemal. „Peamine mure on sisejulgeolek,“ sõnas Kallas ja lisas, et see tähendab, kuidas me omavahel läbi saame. „Mitte keegi ei soovi sõda oma koju. Teeme kõik selleks, et see nii ka oleks.“

Kallas rääkis, et sõja taustal jätkub ka hübriidsõda. Ta ütles, et sõjapõgenikud on samuti ohvrid ja me peame neid aitama nii, et ei tekiks sisejulgeolekus probleeme. Põgenikele on ette nähtud ajutine kaitse aastaks, aga nad jäävad siia ilmselt kauemaks kui paariks kuuks, lisas Kallas.

Kallas rääkis veel, et Euroopa peab tervikuna vähendama sõltuvust Venemaa energiast. „Rasked ajad on ees, aga vabadusel on kõrge hind.“

Kallas märkis, et Venemaal võib olla mahult suur sõjaline ülekaal, kuid tehnoloogia mõttes on NATO parem. „Mõnikord parim viis rahu saavutamiseks on sõjalise jõu kasutamine,“ sõnas ta ja täpsustas hiljem, et NATO peab rääkima rohkem sellest, mida ta teeb ja vähem sellest, mida ei tee. Kallas põhjendas, et NATO väljaütlemised on andnud Putinile hoogu juurde ja sestap tuleb kaitsevõimet tugevdada.

Koroona üle ei ole valitsus juba kaks nädalat arutanud, kuid Kallas lootis, et kabinet saab selle juurde tagasi tulla järgmisel nädalal.

Aab rääkis Ida-Virumaa investeeringutest, sealhulgas neljarealise Narva maantee edasi ehitamisest.

Kersna rääkis eestikeelse hariduse edendamise vajalikkusest Ida-Virumaal ja sealse piirkonna haridusreformi elluviimise vajadusest.

Jaani rääkis, et Pärnus avati tsentraalne vastuvõtukeskus, kust käivad läbi kõik Ikla kaudu Eestisse jõudnud sõjapõgenikud. Seal tehakse neile esmane tervisekontroll, menetlus ja seletatakse muud korralduslikku. Jaani kinnitusel on saanud Eestis ajutise kaitse 5000 põgenikku, 6000 on veel ootel.

Blogi avamine võib võtta aega.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena