ERISAADE | Ruth Kalda: praegu on vaja veel maski kanda, kuid olukord võib olla teine paari nädala pärast

„Mask oma kaitseefekti kaotanud ei ole,“ ütles teadusnõukoja liige ja Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda Delfi „Erisaates“. Ta lisas, et praegu on nakkusoht veel kõrge, kuid paari nädala pärast võime jõuda madalamale tasemele, kus võiks ka maskikohustus kaduda.

Kalda rääkis, et märtsis läbi viidud seireuuringust selgus, et iga kümnes täiskasvanud on nakkuskandja ja praegu on veel nakkusoht kõrgem kui eelmiste lainete haripunktis, seega ei tasu maski veel rahvarohketes kohtades – poes, apteegis, ühistranspordis – eest ära võtta. Kui aga praegune langustrend jätkub, siis Kalda sõnul ilmselt paari nädala pärast võiks kohustusest saada soovitus.

Niisiis, praegu oleme ülikriitilisest punasest ohutsoonist langenud oranži, paari nädalaga võiks jõuda kollasesse ja seal võikski siis kaaluda maskikandmise kohustuse muutmist soovituseks, rääkis Kalda ja lisas, et kui jõuame rohelisse tsooni, on põhjust maskidest täielikult loobuda. Küll aga jääb soovitus maski kanda ka rohelises tsoonis riskirühma inimestele, ütles Kalda.

Kalda on suve suhtes optimistlik, sest nagu öeldud, oleme praegu langustrendis, ja ka kaks eelmist aastat on näidanud, et suvel on põhjust kergemalt hingata. Kalda ütles siiski, et päris pandeemiaeelsesse normaalsusesse me veel ei naase, sest tõenäoliselt jääb koroona püsima sesoonse haigusena.

Et pandeemiaeelne normaalsus ei naase, tähendab Kalda selgitusel seda, et peaks kandma maski ning haigusnähtudega inimesed peavad hoidma teistest eemale. Nimelt on koroonaviirus märksa nakkavam kui meid varem kimbutanud viirushaigused nagu näiteks gripp ja teised ülemiste hingamisteede viirused. Kalda lisas, et iga järgnev koroonatüvi on eelmisest nakkavam.

Mis saab sügisel?

„Sügis näitab, millisel viisil koroona tagasi tuleb,“ ütles Kalda ja lisas, et ühiskonnale avalduv mõju sõltub tüve nakkavusest ja kui tõsiseid haigusjuhte see tekitab. Et uued tüved saavad alguse enamasti lõunapoolkeralt, saame enne tüve Eestisse jõudmist aimu, mis meid ees ootab, selgitas Kalda.

Suuresti määrab sügisese olukorra, kuivõrd on elanikkond, eriti riskigrupid, kaitstud raske haigestumise eest, ütles Kalda. See tähendab, et 60-aastased ja vanemad ning kaasuvate haigustega inimesed oleks vaktsineeritud kolmanda tõhustusdoosiga. „Suvi on aeg, kus saab väga hoolsalt valmistuda.“ Lisaks on Kalda sõnul lootus ka viirusvastastel ravimitel, mida pikisilmi oodatakse, et ravida ja ära hoida raskeid juhtumeid.

Kas suvel peaks ära tegema ka neljanda doosi? Kalda ütles, et praegu keskendutakse sellele, et võimalikult paljudel oleks tehtud kolmas tõhustusdoos. Kui juba piisaval hulgal inimestel on kolmas doos tehtud, saame rääkida neljandast doosist, lisas ta. Osadel inimestel on juba neljas doos ka tehtud.

Kalda rääkis, et neljas doos on tähtis neile, kes on olulise immuunsüsteemi häirega ehk kel on kaasuvad haigused.

Miks on aga etem lasta end vaktsineerida, mitte meelega haigust põdeda, kuuleb juba Delfi „Erisaatest“.