VIDEO | Põgenikke majutavat laeva ei ole välja valitud, pakkumised on laual. Põgenikud elaksid laeval kuni pool aastat

Põgenikega tegeleva ühendstaabi sotsiaalkaitsegrupi juht Jako Salla rääkis, et laeval, mis põgenikke majutaks, oleks palju plusse – seal saaks magada, süüa, aga ka näiteks arstiabi pakkuda või koolitunde anda.

Laev aitaks vähendada ka kulu, mida praegu makstakse põgenike majutamise eest hotellidele, sõnas Salla.

Hädaolukorra juhtgrupp ei jõudnud täna hommikul aga kokkuleppele, kuid pakkumised on laual ning otsus peaks sündima lähiajal. Salla sõnul on küsimus nüüd sõlmitava lepingu tingimustes.

Põgenikke majutavat laeva on esialgu plaanitud kasutada neli kuni kuus kuud, kuid Salla märkis, et lepingut tehes püütakse arvestada ka võimalusega, et põgenikud elavad laeval vastavalt vajadusele lühem või kauem. Laev peaks mahtuma 2000–3600 põgenikku.

Põgenike vastuvõtmine muutub keerukamaks

Kui veel paar nädalat tagasi tuli igapäevaselt Eestisse umbes 1500 põgenikku, siis tänaseks on päevane tulijate arv langenud paarisaja peale. Eilse seisuga on Eesti vastu võtnud 22 185 põgenikku.

Salla rääkis, et hoolimata pealevoolu vähenemisest, muutub majutamine ja ühiskonda integreerimine iga saja ja tuhande inimese järel aina keerukamaks. Ta lisas samas: „Inimese elu kaitsmine ja turvalise koha pakkumine on ka suur väärtus, mille eest me seisame.“ Niisiis ei jäeta sõjapõgenikke lageda taeva alla.

Need, kel olid Eestis sugulased-sõbrad ees, on juba siia jõudnud ja ilmselt ka nende juures peavarju leidnud, rääkis Salla. Majutamise muudab tema sõnul keerukamaks ka see, et neil, kel siin sidemeid ei ole, saabuvad edaspidigi riiki ja neil ei jää muud üle, kui loota riigi abile.

Paraku langeb ühtlasi ka standard, mida põgenikele suudetakse pakkuda, nentis Salla. Ruumi küll Eestis on, sõnas ta, kuid vabade hoonete, näiteks õpilaskodude ümberehitamine, eeldab investeeringuid ehk toob endaga kaasa lisakulu.