Sissejuhatuseks meenutas Kallas lugu oma emast, kes 1949. aastal kuuekuuse lapsena koos ema ja vanaemaga Siberisse küüditati. „Täna tegeleb Kreml eheda barbaarsuse taaselustamisega,” leidis Kallas. „NATO fookus peaks olema lihtne: Putin ei tohi seda sõda võita. Ta ei tohi isegi arvata, et on võitnud, või muidu tema isu kasvab.”

Peaministri sõnul peaks Venemaa vaoshoidmisele suunatud poliitika lähtuma neljast põhimõttest. Esiteks Ukraina igakülgne abistamine, mille jätkamiseks tuleb valmis olla pikemat aega. „Teiseks peame agressorile näitama, et oleme valmis end kaitsma ja vajadusel ka võitlema,” kirjutas Kallas. „Vahel on parim viis rahu saavutamiseks valmisolek sõjalist jõudu kasutada.” Ta märkis, et Eesti kulutab tänavu riigikaitsele 2,3% SKT-st ja lähiaastatel suurendatakse seda 2,5% juurde.

Kallas kutsus teisi liitlasi üles samuti 2% lubadust täitma ja tugevdama vägesid NATO idatiival. „See tähendab lahinguvalmis liitlasüksuste alalist paigutamist Balti riikidesse, toetuseks kaugmaa suurtükid, õhutõrje ja muud vahendid.” Lisaks kutsus Kallas suurendama NATO hävitajate arvu idatiival ja laevade arvu Läänemerel.

Kolmandaks soovitas Kallas Venemaa ilmajätmist nafta- ja gaasituludest, ehkki ta tunnistas, et ükski lahendus pole kerge ega kahjudeta. „Kindlasti tuleb aeg, kui hakkame kuulma üleskutseid sanktsioonide leevendamiseks, aga peame jääma kannatlikuks ja kindlaks,” kirjutas Kallas.

Viimaks meenutas peaminister vajadust aidata Ukraina sõjapõgenikke. „Moskva võib arvata, et miljonite ukrainlaste lahkuma sundimine destabiliseerib meie ühiskonda,” kirjutas Kallas. „Peame näitama, et [Putin] eksib.”

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid