Kas tead, kui palju õnnetusi juhtub iga päev Eesti teedel metsloomadega?
Iga päev juhtub meil Eestis ligi 15 õnnetust suurulukiga. See on number, mille peale tasub tõsiselt mõelda. Enamasti lõpevad need õnnetused metslooma surmaga, samas on ka autojuhid saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu.
Õnnetuse korral ei tea inimesed esimese hooga tihti, mida teha. Metslooma ja sõidukiga toimunud õnnetuse puhul on kõige tähtsam jätta meelde kaks telefoninumbrit. Kui kannatada sai inimene, tuleb viivitamatult helistada 112. Vigastada saanud loomast tuleb teatada telefonil 1247.
Alles seejärel tasub mõelda auto kahjustuste peale. Kaskokindlustuse olemasolul tuleks pöörduda kindlustuse poole. Lisaks autoremondile aitab kindlustusselts vajadusel nii sõiduki kui ka inimeste transpordiga.
Metsloomal on alati peatee
Nii mõnigi kord tekivad õnnetused seetõttu, et autojuht üritab maanteed ületavat metslooma tagant kiirustada või eemale peletada, see aga võib anda vastupidise efekti. Näiteks kui juba teed ületavale loomale signaal nii-öelda järele saata, et teda tagant kiirustada, siis võib loom ehmuda ja hoopis tuldud teed mööda tagasi põgeneda. Põhjus on selles, et just seda rada pidi ta äsja tuli ja seal teda keegi ei ohustanud. Seega võib loom uuesti teele ja otse auto ette hüpata.
Niisuguses olukorras on mõistlik jätta sõiduk tee äärde seisma ja lülitada sisse ohutuled, et ka teised liiklejad märkaksid, et kusagil võib olla oht. Tuleb oodata, kuni loom või loomad on tee ületanud.
Kui olete ise osalenud avariis, milles sai metsloom vigastada, või märkate teel lamavat metslooma, ärge minge talle lähemale kui kaks meetrit. Seda peavad tegema asjatundjad, kes saabuvad pärast seda, kui olete helistanud numbril 1247.
Möödunud suvel käivitasid If Kindlustus ja Eesti Jahimeeste Selts autojuhtide teavituskampaania „Metsloomal on alati peatee“. Selle käigus töötati välja juhendid, mida autojuht võiks teha, et vältida õnnetusi metsloomadega, ja kuidas käituda, kui selline õnnetus siiski aset leiab. Nende materjalidega tasub tutvuda ja need endale igaks juhuks salvestada siit.
Valgusreflektorid võivad õnnetusi vähendada
Alati ei ole võimalik kokkupõrget metsloomaga ära hoida. Eriti kehtib see olukordades, kui metsloom pimedal ajal teele hüppab. Kõige sagedamini juhtuvadki sellised õnnetused hämaras või pimedal ajal, mil loomad rohkem liiguvad.
If Kindlustus ja Eesti Jahimeeste Selts on koostöös rohkem kui aasta uurinud, kas valgusreflektorid Eesti teedel aitavad vähendada metsloomadega seotud õnnetusi. Reflektorid töötavadki ennekõike pimedal ajal, tekitades auto tuledest nii-öelda valgusmüüri, mis hoiab metslooma sõiduki lähenedes teelt eemal.
Uuringusse kaasati üle Eesti rohkem kui 30 seni vägagi ohtlikku teelõiku, mille puhul kaeti maantee piirdepostid valgusreflektoritega. Võrdluseks võeti vaatluse alla samal hulgal sarnase ohutasemega lõike, kuhu reflektoreid ei paigaldatud. Esimene aasta on näidanud, et valgusreflektorid on vähendanud metsloomadega seotud õnnetuste arvu enam kui 2,5 korda. Uuringu on välja töötanud ja sellest teeb kokkuvõtted Eesti Maaülikooli dotsent Tiit Randveer.
Uuring jätkub veel kaks aastat, et saada parem ülevaade reflektorite kasulikkusest Eestis laiemalt. Kui selle käigus selgub, et valgusreflektorid aitavad ka pikemas vaates õnnetusi ära hoida, tasub kaaluda nende laiemat kasutuselevõttu.
Auto remontimisel on abiks kaskokindlustus
Kui sõiduk satub õnnetusse metsloomaga, on tavaliselt ka sõiduki kahjustused üsna suured. Keskmised kahjud on selliste õnnetuste puhul rohkem kui 2500 eurot. Pahatihti juhtub, et auto tuleb hoopis nii-öelda maha kanda ja kulu ulatub kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Igal juhul peab sõiduki omanik arvestama, et sellise õnnetuse korral võib auto kaotada enamiku oma väärtusest.
If Kindlustuse kaskokindlustuse pakettides on metsloomaga seotud õnnetuste puhul omavastutus null eurot. See puudutab nii auto remonti kui ka vajadusel puksiiri kulusid. Kaskokindlustuse võimalustega saab lähemalt tutvuda siin.