Alar Karis Financial Timesile: tunnistagem, et Putin kujutab meile kõigile sõjalist ohtu

Eesti president Alar Karis kirjutab arvamusloos Financial Timesile, et maailm peab mõtlema ka sellele, mida teha, kui Putini sõja julmused ei lõpe.

"Seitsekümmend kolm aastat tagasi viidi minu riigist sunniviisiliselt Siberisse üle 22 000 inimese. Pooled neist olid naised. Kolmandik olid lapsed. Noorim küüditatutest oli vaid kolmepäevane," meenutab Karis Suurbritannia päevalehes Eesti saatust.

Eesti president kirjutab, kuidas Molotov-Ribbentropi pakt jättis Balti riigid 1939. aastal teisele poole raudset eesriiet - täna näeme, kuidas Venemaa püüab seda lõhet taastada.

Ent Karise hinnangul on Vladimir Putin mõnes mõttes oma sõja juba kaotanud, nagu näitas hääletus ÜRO Peaassambleel, kus Venemaad toetas vaid neli riiki ja 141 riiki nõudis sõjategevuse lõpetamist. "Isegi külma sõja ajal polnud Nõukogude Liit kunagi nii isoleeritud," nentis Karis.

Presidendi hinnangul on kõige olulisem Ukrainat toetada, sest ukrainlased kaitsevad oma riiki, selle suveräänsust ja vabadust. "Riik, mis saadab oma sõjaväe kukutama teise riigi seaduslikult võimule saanud valitsust ja dikteerib teiste liitlassuhteid, ei saa saada Euroopa uueks reaalsuseks," lisas Karis Venemaa kohta.

"Mis võiks olla järgmine samm?"

Presidendi hinnangul peab maailm mõtlema ka sellele, mida teha, kui Putini sõja julmused ei lõpe. "Kas jätkame Ukraina toetamist kõrvalt või oleme valmis astuma järgmise sammu sõja lõpetamiseks? Mis see järgmine samm olla võiks?" küsib Karis.

Karis kirjutab, et Kreml püüab oma nõudmisega püstitada Euroopas uue raudse eesriide. "Mõned valitsused ei võtnud meie hoiatusi Venemaa kohta tõsiselt. Nüüd nad näevad, et meil oli õigus," nentis president.

Tema sõnul pani Vene-Gruusia sõda 2008. aastal lääne võpatama, kuid see unustati kiiresti. Äratus tuli alles 2014. aastal, kui Venemaa annekteeris Krimmi ja hakkas pakkuma sõjalist toetust Ida-Ukraina separatistidele.

"Lääne heidutus Ukrainas ebaõnnestus. Tunnistagem, et Venemaa agressioon ohustab kogu demokraatlikku maailma, eriti neid riike, mis on Venemaale kõige lähemal. Tunnistagem, et Putin kujutab meile kõigile sõjalist ohtu," ütles president Karis.

President kutsus üles kuulutama kehtetuks NATO-Venemaa alusakti ning looma püsiv ja tugevdatud liitlaste kohaolek NATO idatiiva riikides. "Liitlaste püsiv kohalolek rõhutab tõsiasja, et Balti riigid ja Poola on võrdsed Saksamaa, Itaalia või Ühendkuningriigiga – ja et jõuline sõjaline reaktsioon algab alliansi territooriumi esimesest sentimeetrist," selgitas ta.