ERISAADE | Pagulasabi esindaja: riskide minimeerimiseks saadame Ukrainasse raha osade kaupa

MTÜ Eesti Pagulasabi aitab ukrainlasi nende sõjast räsitud kodumaal ning ka Eestis. Siin peamiselt nõustamise teel. Organisatsiooni kommunikatsioonijuht Madle Timm rääkis ka, kuidas nad praeguseks annetatud enam kui 4,4 miljonit eurot täpsemalt kasutavad.

Täna startisid viimased Pagulasabi poolt koordineeritud evakuatsioonibussid. Timm selgitas, et vähenenud on nende põgenike hulk, kes ühes peredega siia tulevad. Lisaks organiseerib transporti Poola sees Poola riik ise, Varssavist saab omakorda Eestisse edasi regulaarliinidega. "Eesti sees tegeleme nõustamisega," ütles Timm. "Võimalik on saada infot, mida kohapeal peab tegema, kuidas süsteemid toimivad," sõnas ta ja lisas, et antakse nõu ka majutusküsimustes. Põgenikud on uurinud sellegi kohta, kuidas üleüldse Eestis elu välja näeb ja keeleõpingute võimalustest. "Vahel vajatakse lihtsalt ärakuulamist ja tuge."

Ukrainas kohapeal toetatakse kohalikke ennekõike rahapõhiselt. "Peamiselt neid inimesi, kes kaotanud kodu või mõne pereliikme. [Need on] kõige haavatavamad grupid," märkis Timm. Hetkel on jõutud nõnda abistada 4000 leibkonda ehk umbes 12 000 inimest. "Inimene saab ise otsustada, mida vaja – näiteks süüa, riideid või ravimeid. Või hoopis raha evakueerumiseks," põhjendas ta rahapõhist lähenemist.

Eile leidis EPLis kajastust, et eestlaste Punasele Ristile annetatud miljonid ootavad ikka veel jõudmist Ukrainasse abivajajateni.

Kuidas on aga korraldatud Pagulasabi rahajaotus? Timm rääkis, et rahalisi annetusi on Pagulasabile kogunenud üle 4,4 miljoni euro, sealhulgas sihtannetused evakuatsioonide korraldamiseks ning Eesti-sisesteks tegevusteks. "Kõige suurema osa saadamegi Ukrainasse sisse. Meil on see korraldatud nii, et teeme ülekanded osade kaupa, et minimeerida riske. Kui kaua turud toimivad, kas ikka jõuab üle - üldiselt on ülekanded 200 000–300 000 euro kanti," lausus ta ja lisas, et riskifaktor on ka sealse rahaühiku ehk grivna väärtuse kõikumine. Ta tõi välja, et Ukrainas hoitakse pangakontol ka ettemaksu ehk kriisireservi. Ukrainas sees on hetkeseisuga annetusi otseselt abivajajateni jõudnud miljoni euro ulatuses. "Päevas saame toetada umbes 250 leibkonda, [mis teeb] 50 000 eurot," rääkis ta. Evakuatsioonisõitude peale on lisaks kulunud u pool miljonit eurot. Eesti-siseselt tahetakse edaspidi tegeleda rohkem grupinõustamistega, pakkuda psühholoogist tuge ja aidata lastega perekondi ranitsatoetusega. Pagulasabi administratiivkulud (u 3000 eurot kuus) kaetakse muude projektipõhiselt saadud summadega, mitte annetusrahaga.

Kui arvestada praegu kogunenud annetusrahasid, kaua neist jätkub tegevusteks Ukrainas kohapeal? "Ukrainas sees nendest rahadest jätkub umbes viieks-kuueks nädalaks, mis tegelikult kriisioludes pole üleüldse pikk aeg," nentis ta.

Kuidas aga saavad eestimaalased veel aidata – kas esmatarvete ja riiete annetamist on hetkel vaja või mitte? Kuidas on aga ajutise majutuse pakkumisega?

Kõigest lähemalt juba erisaates.