34-aastane Honkonen on keskerakonna aseesimees ja teist valimisperioodi Eduskunta liige, vahendab Iltalehti.
Honkonen teatas eile, et loobub ministriks saamise tõttu kõigist muudest ülesannetest, sealhulgas ka Soome-Venemaa seltsi esimehe ametikohast.
Soome-Venemaa selts saab oma tegevuseks toetust Soome haridus- ja kultuuriministeeriumilt (OKM). Lisaks sellele finantseeritakse selle tegevust reisi- ja viisateenuste müügiga.
Kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi ja alustas sõda Donbassis, ei mõistnud Soome-Venemaa seltsi tollane juhtkond seda kuidagi hukka.
Siis oli seltsi esimees Soome endine suursaadik Moskvas Heikki Talvitie ja peasekretär Merja Hannus.
Pärast Krimmi annekteerimist on OKM eraldanud Soome-Venemaa seltsile üle kaheksa miljoni euro. Selleks aastaks eraldas OKM seltsile 825 900 eurot.
Erinevatele sõprusühingutele eraldati Soomes kokku 1 887 000 eurot ja Soome-Venemaa seltsi osa sellest on seega 43,8%.
Krimmi annekteerimise järel, aastatel 2015-2017 sai Soome-Venemaa selts kogu toetusest lausa 56%.
Kui juurde lisada Soome-Venemaa seltsi alluvuses tegutsevale Soome Peterburi instituudile eraldatud toetused, on OKM eraldanud seltsile aastatel 2015-2022 üle kümne miljoni euro.
Honkonen ütles märtsis Iltalehtile, et inimesed ei tunne seltsi tegevust.
„Üsna paljud annavad kriitilist tagasisidet ja tuleb vihakõnet. Ma mõistan seda, sest paljud kujutlevad, et Soome-Venemaa selts on Venemaa valitsuse või Vene riigi sõprusselts. Aga Soome-Venemaa selts on nagu teisedki sõprusseltsid Soome ja Venemaa kodanike, tavaliste kodanike ja inimeste vaheline suhtlemine,” kommenteeris Honkonen.
Honkoneni esimees olles on Soome-Venemaa selts siiski Venemaa tegevuse Ukrainas hukka mõistnud. Selts on jätnud ära üritusi ja lõpetanud projekte.
