FOTO:
Märtsi lõpuks oli Eestisse jõdunud juba 25 347 Ukraina põgenikku. "Ukraina kriis on Eestile olnud kahtlemata teistsugune kui mitmed varasemad globaalsed pagulaskriisid, tulenevalt Ukraina geograafilisest lähedusest, Eestis olevast suurest Ukraina kogukonnast ning julgeolekukontekstist: agressorriik kui Eesti naaber," selgitab Eesti Pagulasabi juhataja Eero Janson.
Kui Süüria pagulaskriisi ajal läksid väga paljud inimesed näiteks Saksamaale, Rootsi ja teistesse riikidesse, kuna neil olid seal olemas juba sugulased-sõbrad-tuttavad, siis nüüd on Eesti see riik, kus paljudel ukrainlastel on olemasolevad sidemed ja kuhu nad seetõttu tulla soovivad.
"Me ei ole varem selles positsioonis olnud," arutleb Janson. "Geograafilise läheduse tõttu on Ida-Euroopa seekord tõepoolest fookuses, nõndasamuti nagu Süüria ja Vahemere kriisi ajal on fookuses olnud geograafiliselt lähedased Kreeka, Itaalia, Bulgaaria jne. Pagulased lähevad esmajoones ikka naaberriikidesse või riikidesse, kus on neil keegi ees ootamas."
Uuel nädalal valmivas suuremas põgenike statistikaloos vaatame lähemalt, kui teistmoodi kriisiga on seekord tegu. Lisaks lähedusele teeb selle kriisi lähiajaloos enneolematuks ka kiirus, millega on riigist lahkutud.
