Vene riigiduuma esimees Volodin kinnitas lõpuks Vladimir Žirinovski surma

Vene riigiduuma spiiker Vjatšeslav Volodin kinnitas täna lõpuks erakonna LDPR juhi Vladimir Žirinovski surma.

„Just teatati, et pärast rasket ja pikka haigust suri Vladimir Volfovitš Žirinovski. Austame tema mälestust,” ütles Volodin täna riigiduuma istungil, vahendab Interfax.

Venemaa tervishoiuministeerium teatas, et Žirinovski viidi 2. veebruaril koroonaviirusega Moskva kliinilisse keskhaiglasse.

Kuuldusi Žirinovski surmast on pärast seda levinud ka varem. Viimati 25. märtsil. Siis aga lükkas Volodin selle teate ümber.

Žirinovski kogu elu oli mäng. Ta sündis Nõukogude Liidu ühes kõige internatsionaalsemas ja „keerulisemas” linnas Almatõs 1946. aasta 25. aprillil Pariisi Sorbonne’i ülikooli lõpetanud Volf Eidelšteini ja tšekisti lese Aleksandra Makarova peres. Makarova jaoks oli ta kuues laps, kirjutas ajaleht Komsomolskaja Pravda..

58 aastat tagasi võttis tulevane poliitik ema perekonnanime, kui astus Moskva riikliku ülikooli idakeelte instituuti. Erialaks valis ta türgi keele ja kirjanduse. Paralleelselt õppis ta Marksismi-leninismi ülikoolis rahvusvahelisi suhteid.

1967. aastal kirjutas tudeng Žirinovski peasekretär Leonid Brežnevile kirja, milles teatas, et Nõukogude Liidus on vaja reforme põllumajanduses, hariduses ja linnade juhtimises. Võimude reaktsioon oli ootamatu: temaga viidi läbi kasvatuslik-valgustuslik vestlus NLKP Moskva linnakomitees ja saadeti Türgisse İskenderuni diplomieelsele praktikale. Seal aga vahistati Žirinovski kommunistliku propaganda eest.

Olles oma aja Türgi vanglas ära istunud ja Nõukogude Liitu naasnud, teenis Vladimir Volfovitš ohvitserina Taga-Kaukaasia sõjaväeringkonna staabi poliitvalitsuses. 1970. aastatel töötas ta rahukaitsekomitees ja omandas õhtuti veel üht kõrgharidust – seekord Moskva riikliku ülikooli õigusteaduskonnas. Lisaks türgi keelele, mida ta oskas täiuslikult, valdas Žirinovski inglise, prantsuse ja saksa keelt.

1980. aastatel lõpus, pärast lühiajalist romaani Valeria Novodvorskaja Demokraatliku Liiduga, asutas Žirinovski liberaaldemokraatliku partei.

Venemaa esimestel presidendivalimistel 1991. aasta juunis jäi Žirinovski kolmandaks. Temast eespool olid Boriss Jeltsin ja Nikolai Rõžkov. Žirinovski sai üle 6,2 miljoni hääle.

Sama aasta augustis toetas Žirinovski putšiste ja sama aasta detsembris avaldas meelt Nõukogude Liidu likvideerimise vastu.

1996. aastal kandideeris Žirinovski taas presidendivalimistel ja sai 4,3 miljonit häält. Ta osales kokku kuutel presidendivalimistel (viimati 2018. aastal, kui oli kolmas). Žirinovski oli riigiduuma asespiiker ja juhtis pikalt LDPR-i fraktsiooni. Žirinovski poeg Igor Lebedev oli samuti riigiduuma asespiiker.

Viroloog Galina Lebedevast lahutas Žirinovski 51 aastat tagasi.

Ise oli Žirinovski filosoofiateaduste doktor, Vene Föderatsiooni teeneline jurist ja Venemaa riikliku sotsiaalülikooli audoktor.