Suursaadik Kaimo Kuusk Kiievisse naasmisest: oht õhurünnakuteks säilib

Eesti suursaatkond Ukrainas teeb plaane lähiajal Kiievisse naasmiseks.

Kindlat kuupäeva, mil Eesti saatkond taas Kiievis tööle hakkab, Kuuse sõnul paigas pole. “Vahetame infot liitlastega, analüüsime naasmise vajadusi ja seda, kes saavad kaasa tulla," rääkis Delfile suursaadik Kaimo Kuusk, kes parasjagu Poola-Ukraina piiri lähistel töötab. "Aga me ei räägi tegelikult lähipäevadest. Kiievisse naasmine ei ole võistlus. "

Kuusk tõdes, et ohutase on Kiievi piirkonnas endiselt kõrge. Ta viitas ka Kiievi linnapea Vitali Klõtško esmaspäevasele sõnumile põgenikele, mis oli selge: ärge veel tagasi tulge, vähemalt mitte selle nädala jooksul.

“Kui lähinädalatel läheb Ukraina idaosas kindlasti väga tuliseks, siis suure tõenäosusega tähendab see seda, et Venemaa kasutab veel kõiki veel alles jäänud rakette ka teiste sihtmärkide jaoks mujal Ukrainas,” rääkis Kuusk. “Isegi kui Ukraina õhutõrje päris korralikult toimetab, siis oht [õhurünnakuteks - K.H.] kindlasti säilib.”

"Nii nagu maailm ei ole võimeline naasma aega enne 24. veebruari, on ka julgeolekupilt vähemasti mõneks ajaks midagi muud kui see oli enne suurt sõda," lisas ta.

Sõja esimestel päevadel evakueerus Kiievis tegutsenud Eesti saatkond osaliselt Poola. Suursaadik Kaimo Kuusk töötab seal siiamaani.

"Toimetamist on siin kõvasti. Teiste diplomaatidega moodustame väga aktiivse kommuuni," rääkis Kuusk. "Oleme aidanud delegatsioonidel Ukrainas, sealhulgas Kiievis käia. Nädala jooksul on Eesti Ukraina erinevatele asutustele saatnud üle 20 neljarattaveolise džiibi või kastika. Et need üle piiri jõuaks, selleski aitame meie kaasa."

Kuusk kirjeldas ka hommikust käiku piiri ääres asuvasse humanitaarabi staapi. "Nad kinnitasid, et toidukaup ei seisa seal laos kauem kui 24 tundi, jõuab kiiresti Ukrainasse ja päris kaugele juba," kinnitas Kuusk.

Sõja esimese nädala jooksul oli Eesti välisministeeriumil palju muret eestlastega, kes reisihoiatuste kiuste polnud Ukrainast veel pagenud, kuid nüüd riigilt abi palusid. Kas osa eestlasi on endiselt riigis kinni?

"Jah, vahetult pärast algust oli neid rohkem, vahepeal on inimesi ikkagi välja saadud. Ukrainasse on neid alles jäänud nüüd kuskil alla kahekümne," sõnas Kuusk.