KAART JA FAKTID | Külmutatud konflikt. Mida võiks teada Moldova ja Transnistria kohta?

false

Transnistria konflikt on olnud ligi 30 aastat pausil, ent nüüd kardetakse, et see võib Vene-Ukraina sõja taustal lahti sulada.

1) Kuidas Moldova tekkis?

14. sajandil eksisteeris iseseisev Moldova vürstiriik, mida hiljem valitses Osmanite impeerium. Praeguse Moldova alad läksid 19. sajandi lõpuks üleni Venemaa kätte. 1918. aastal kuulutati välja Moldova rahvavabariik, mis ühines kohe Rumeeniaga. Nõukogude kätte jäi praeguse Transnistria alal tegutsenud Moldaavia ANSV. 1940. a liideti Molotov-Ribbentropi pakti tagajärjel sellega Rumeenialt võetud alad ja tekkis Moldaavia NSV. 1991. aastal kuulutati seal välja iseseisev Moldova vabariik, kus kõneletakse rumeenia keelega suurel määral identset moldaavia keelt.

2) Mis toimus iseseisvumise järel?
Erinevalt ülejäänud Moldovast moodustasid moldaavlased Transnistrias vähemuse ehk umbes 40% elanikest, samal ajal kui 54% olid ukrainlased ja venelased. Pärast seda, kui kohaliku Rahvarinde kontrollitud ülemnõukogu moldaavia keele 1989. aastal riigikeeleks kuulutas, teatasid Transnistria ja lõunapoolne Gagauusia 1990. aastal omaenda NSV-de asutamisest. Need kuulutasid end pärast Nõukogude Liidu lagunemist iseseisvaks. Gagauusia liitus 1994. aastal taas rahumeelselt Moldovaga, Transnistrias aga puhkes sõda.

Tiraspoli linna parteikomitee juhiks valiti 1990. aasta mais venemeelne ametiühingutegelane Igor Smirnov, kelle eesistumisel kuulutati 2. septembril välja Transnistria NSV. Novembris puhkesid esimesed ohvritega kokkupõrked Moldova politsei ja separatistide vahel. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kuulutati Smirnov presidendiks ja 1992. aasta kevadtalvel puhkes tõeline sõjategevus.

3) Kuidas sõda läks?
Moldova relvajõududes oli sõja alguseks ligikaudu 25 000 kuni 35 000 võitlejat. Transnistria poolel võitles lisaks 12 000-liikmelistele „riiklikele” relva jõududele Vene 14. armee 14 000 võitlejaga. Vene väed abistasid Transnistriat ka relvadega, Moldovat jällegi toetas relvade ja vabatahtlikega Rumeenia. Juunis 1992 toimunud pealetungis võtsid Moldova väed ära Tighina (Benderõ) linna, aga lahingusse sekkunud Vene väed tõrjusid nad sealt tagasi. 21. juulil sõlmiti relvarahu, mis külmutas konflikti, selleks ajaks oli sõjas hukkunud umbes 1000 inimest. Transnistria jäi majanduslikult sõltuma Venemaast.

4) Kes kummalgi poolel praegu valitseb?
Smirnov kaotas 2011. aastaks Kremli usalduse ja vahetati formaalsetel valimistel välja Jevgeni Ševtšuki vastu. 2016. aastal vahetas tolle omakorda välja endine siseminister Vadim Krasnoselski, kuna Ševtšuk põgenes vahistamise eest Venemaale. Uus liider on end nimetanud Vene impeeriumi vaimus monarhistiks ja peab Transnistriat Venemaa osaks. Elanike arv on seal umbes 470 000 ja relvajõudude suurus kuni 7500 võitlejat, lisaks umbes 1500 Vene sõdurit.

Sisulisem muutus toimus hiljuti Moldovas. Viimastel valimistel võttis opositsiooniline erakond PAS võimu üle venemeelsetelt sotsialistidelt, kes olid riiki valitsenud 1998. aastast. 2020. a detsembris valiti presidendiks PAS-i läänemeelne juht Maia Sandu, 2021. a juulis võitis PAS ka parlamendivalimised. Uus valitsus pooldab avalikult EL-i ja NATO-ga liitumist. Moldova elanike arv on 2,6 miljonit, alalistes maavägedes on aga vaid umbes 4000 sõdurit.

5) Miks nüüd Moldovas ärevil ollakse?
Üleskutseid koos Donbassiga ka Transnistria annekteerimisest kõlab äärmuslikumate Vene propagandistide suust juba enne sõda. Näiteks Jekaterinburgi portaal Octagon kirjutas märtsis, et Vene regioonides liikuvate kuulduste järgi tahetakse loodava Vene ja Valgevene liitriigiga liita nii Ukrainas vallutatud alad kui Transnistria, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.

Tõsisemat ärevust tekitas Vene Kesksõjaväeringkonna komandör Rustam Minnekajevi eelmisel reedel tehtud avaldus, et Venemaa järgmine eesmärk Ukraina sõjas on Transnistria venelaste „kaitsmine”. Tõsi küll, selle eelduseks nimetas kindralmajor Minnekajev Lõuna-Ukraina vallutamist, mis ei paista lähiajal teostatav.

Selle nädala alguses aga toimus Transnistrias rida veidraid plahvatusi, milles kohalikud võimud süüdistavad Ukrainat. Ehkki selle selgituse järgi ei peaks Moldova kuidagi asjasse puutuma, on Vene riigimeedia samal ajal hakanud avaldama süüdistusi, et Sandu valitsus üritab riiki mingil moel Vene-Ukraina konflikti tõmmata. Alates esmaspäevast hakkasid osad Transnistria elanikud Venemaa-poolset „kaitsmist” ära ootamata Moldovasse põgenema. Kolmapäeval teatas Transnistria järjekordsest Ukrainast tulnud rünnakust, mis olevat sooritatud droonidega ja kus jällegi keegi kannatada ei saanud.

Teisipäeval ja kolmapäeval pommitas Venemaa Lõuna-Ukrainas asuvat silda, mis ühendab Odessat Rumeeniasse viiva maanteega. Teine Odessast Rumeenia suunas viiv tee läheb läbi Moldova kontrollitud alade, millest Transnistria eraldusjooneni on vaid paar kilomeetrit.