VIDEO | Kristian Jaani: kui peaks tulema õhurünnak, saavad elanikud SMSi, kus on juhised, kuhu varjuda

Täna arutas riigikaitse nõukogu elanikkonnakaitse küsimuste üle. Siseminister Kristian Jaani (KE) selgitas, mida tähendab ohuteavitus ja millal see peaks valmima.

Plaan on välja töötada elanikkonna ohuteavitussüsteem ja teha selles suunas juba sel aastal suuri samme, sõnas Jaani. See tähendab, et ohu korral saavad inimesed esmalt telefonile teavitava SMSi. Esialgne taoline süsteem on juba ka olemas, kuid nüüd tuleb seda ministri sõnul veel edasi arendada ning arendused sisse viia septembriks.

Teine samm on õhusireenide teavitus. Sellist oleme näinud ja kuulnud Ukrainas erinevates linnades enne õhurünnakuid. Jaani avaldas lootust, et see võiks suurema asustusega linnades valmida juba selle aasta jooksul, kui mitte valmida, siis vähemasti tarnida.

„Ma tahan öelda, et nii kiiresti kui võimalik,“ ütles Jaani teavitussüsteemi valmimisaja kohta. „Aga see on kompleksne ja väga laiaulatuslik töö, mis vajab väga pikka ettevalmistust ja tööle rakendamist.“

Õhusireeni teavitust ei ole vaja haja-asustusega piirkondades, vaid linnades ja strateegilistes piirkondades, märkis Jaani. Teavitussüsteemide välja ehitamiseks on ette nähtud raha ka lisaeelarvest.

Elanikkonda hakatakse koolitama

Teavitusüsteemi juures on oluline, et inimesed sellest ka aru saaksid ja teaksid, mida tegema ning kuhu minema peavad. Praegu, ilma väljaõppeta, võib õhurünnakust teavitav SMS tekitada paanikat.

„Ei teki paanika,“ sõnas aga minister Jaani kindlalt. „SMSi-põhine teavitus annab väga konkreetse selgituse, mida inimene tegema peab.“

Jaani soovitas alla laadida naiskodukaitse loodud mobiilirakenduse „Ole valmis“, kus on palju vajalikku teavet ohuolukordade kohta.

Ministri sõnul algab suurem elanikkonna õpetamine sel aastal. Ta lisas, et tegelikult on elanikkonna kaitse väga lai valdkond, alates sellest, et inimesel kodus oleks patareidel töötav raadio, oskus hakkama saada ilma elektrita, kuni selleni välja, mida teha õhusireeni kuuldes.

Samuti on oluline teada, kus on lähim koht, kuhu ohu korral varjuda. Jaani sõnas, et meil ei ole pommivarjendeid, vaid varjumiskohad ehk objektid, mida on võimalik võtta kasutusele varjumiseks. Need on näiteks jalakäijate tunnelid, maa-alused parklad, keldrid.

Tulevikus võiks aga ministri arvates rääkida, kas ja kuidas luua pommivarjendeid. Ta ütles, et seda saab teha näiteks läbi ehitusseadustiku, mis nõuaks, et igale uuele majale ehitataks varjendiga kelder.