ÜLEVAADE | Mismoodi on omavahel seotud Monaco printsessi trikoofotod ja Swedbanki rahapesu kajastamine?

Sel nädalal leidis Eesti meedias palju pahast kajastust Harju maakohtu otsus, kus otsustati karistada Eesti Ekspressi ajakirjanikke Sulev Vedlerit ja Tarmo Vahterit rahatrahviga Swedbanki juhatuse rahapesukahtlustuse kajastamise eest.

Muude argumentide kõrval pani kulme kerkima prokuratuuri ja kohtu toodud võrdlus, mille järgi oli Vedleri ja Vahteri kohtuasjal analoogseid tunnuseid Euroopa kohtu lahendiga Hannover vs Saksamaa. Kohtuasi puudutas küsimust, kust läheb avaliku huvi piir ja kas meedial on lubatud avaldada erafotosid Monaco printsessist. „Millegipärast võrdles Eesti kohus selliste paljastavate piltide trükkimist kahtlustusega mastaapses rahapesus, milles kahtlustatakse riigi kõige suurema kommertspanga juhtkonda,” imestas Vedler kohtuotsuse järel ilmunud kommentaaris.

Maakohus seletab lahendis, et ajakirjandusel peab olema võimalik avaldada infot, mis aitab kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. „Kui tegemist on üksnes avalikkuse uudishimu rahuldamisega kellegi eraelu detailide osas, mis ei ole seotud avalike ülesannete täitmisega, ei aita see kaasa ühiskondlikule debatile,” lisab kohus. „Sel juhul on teabe avaldamise taga hoopis meedia majandushuvid, mis ei kaalu üles inimese huvi eraelu puutumatusele.” Selgitusena soovitab maakohus läbi lugeda Euroopa inimõiguste kohtu lahendi 2004. aasta 24. juunist, mis puudutab kaasust von Hannover vs. Saksamaa.

Maakohtu otsus on juba edasi kaevatud. Seniks, kuni see järgmistesse kohtuastmetesse ja inimõiguste kohtusse jõuab, teeme meenutuseks kiire kokkuvõtte kohtulahendist Hannover vs Saksamaa ja sellega kaasnenud skandaalist.

2000. aastal kaebas Saksa riigi kohtusse Monaco kodanik Caroline von Hannover, kes on paremini tuntud Monaco vürsti tütrena. Tüli puudutas erinevate Saksa väljaannete avaldatud pildiseeriaid, kus näeb printsessi ja tema lähikondlasi muu hulgas restoranis käimas, sportimas ja rannaklubis ujumistrikoo väel aega veetmas. Kaebaja soovis piltidele avaldamiskeeldu, aga kaks esimest kohtuastet lükkasid hagi tagasi, leides, et avalikkusel on printsessi tegemiste vastu legitiimne huvi. Saksa konstitutsioonikohus leidis siiski, et lastega koos tehtud fotode avaldamisel rikuti pere õigusi, kuid ülejäänud puhkudel tohib kodust väljaspool viibivaid kuulsusi pildistada.

Caroline von Hannover ei olnud sellise otsusega rahul ja pöördus edasi Euroopa inimõiguste kohtusse (EIK). See võttis ette Saksa põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooni ning leidis, et konstitutsioonikohus on neid valesti tõlgendanud. Põhiseadus ütleb ühest küljest, et tsensuuri ei ole ja kõigil on õigus oma arvamust väljendada, samuti aga öeldakse seal ka seda, et inimväärikust rikkuda ei tohi ja kõigil on õigus vabale arengule. Just nende kahe nõudega aga läks erafotode avaldamine EIK sõnul vastuollu.

"On fundamentaalne erinevus, kas kajastatakse fakte, mis võivad aidata kaasa demokraatliku ühiskonna debatile, mis puudutab näiteks poliitikute kohustuste täitmist – või avaldatakse üksikisiku eraelulisi detaile, kusjuures antud juhul ei täida see isik ka ametikohustusi,” selgitasid kohtunikud otsust. „Kuigi avalikkusel on õigus olla informeeritud ja see põhiõigus võib erakordses olukorras laieneda ka avalike isikute, eriti poliitikute eraelule, siis antud juhul see nii ei ole.” Kohus rõhutas, et selliste fotode avaldamine rahuldab küll osade lugejate huvi, ent seda ei saa kuidagi pidada ühiskonna huvide esindamiseks.

Lisaks tuleb arvestada ka asjaoluga, et paljud kuulsused kannatavad avalikkuse tähelepanu tõttu ahistamise all. Eriti rabavaks näiteks ahistavast käitumiseks nimetas kohus meedias avaldatud ja salaja mitmesaja meetri kauguselt tehtud fotot, kus näeb printsessi komistamas ja kukkumas. Kokkuvõtteks leidis EIK, et Saksa kohus keskendus oma otsustes meediavabadusele ja ei arvestanud piisavalt kaebaja õigusega eraelule. Seega on Euroopa inimõiguste konventsiooni rikutud, lisas kohus. Hiljem on märgitud, et otsus vähendas tuntavalt papparazzi-piltide avaldamist kogu Euroopa meedias.

2012. aastal pidi EIK sama põhimõtet uuesti täpsustama, kuna Saksamaalt jõudis nende ette kaks järgmist kohtuasja. Esimeses neist tuli välja selgitada, kas Saksa kohus on õigesti aru saanud, et meedia võib Monaco vürsti haigust kajastada ja et tema tütar Caroline ja tolle abikaasa Ernst August on avaliku elu tegelased (on küll). Teises juhtumis vaeti küsimust, kas meedia tohib kajastada tuntud Saksa näitleja Bruno Euroni vahistamist, mis puudutas tema vahistamist narkotarbimise eest. Kohus leidis, et kuna kajastus oli tasakaalustatud ja vahistamine leidis tõepoolest aset, ei saa seda keelata.

Kuidas on sellega siis seotud Swedbanki uurimine ja Eesti Ekspressi ajakirjanike kohtuasi? Kas pankuritele esitatud rahapesukahtlustusest teatamine on võrreldav Monaco printsessi eraelust salaja tehtud fotodega, mille avaldamine ei anna avalikkusele midagi? Või pigem Saksa näitlejale esitatud (ja hiljem kohtus kinnitust leidnud) kokaiinikahtlusega, mille kajastamiseks on tuvastatud selge avalik huvi? Seda hakkavad välja selgitama juba järgmised kohtuastmed.