Kristian Jaani viibis eile koos Balti ja Poola kolleegidega Ukrainas, kus sõlmiti mitmepoolne koostöölepe piiriülese kuritegevuse ennetamiseks ja sõjajärgseks Ukraina siseministeeriumi valitsemisala taastamiseks. Lepe allkirjastati Venemaa vägede poolt puruks pommitatud Antonovi lennuväljal maailma suurima kaubalennuki Mriya vraki taustal.

Siseminister ütles oma sõnavõtus, et Eesti jätkab Ukraina igakülgset toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu. See puudutab nii otsest poliitilist ja praktilist toetust Ukrainale erineva abi, sealhulgas humanitaarabi kui ka sõjajärgse ülesehitamise näol. Samuti karmide sanktsioonide kehtestamist Venemaale.

"Venemaa ei tohi seda sõda võita. Sõja hind peab olema Venemaale väga kallis ja kõik Ukraina sissetungi eest vastutajad peavad saama karistatud. On ülioluline, et Ukraina saaks Euroopa Liidu ametliku kandidaatriigi staatuse – Eesti toetab seda täielikult," rääkis Jaani.

Eestis on täna ligi 36 000 sõjapõgenikku. Ukrainale on Eesti kohapeal pakkunud sõja algusest saadik vajaduspõhist abi ja seda tehakse ka edaspidi. Jaani ütles, et Eesti humanitaarabi kogupanus on rohkem kui 16 miljonit eurot, sealhulgas on ka kodanikuühiskonna ja erasektori toetus.

Siseministeeriumi valitsemisalast on Ukrainale saadetud erinevat liiki abi. "Oleme Ukrainasse saatnud merepääste- ja pommiülikondi, välivoodeid, välitelke, generaatoreid, VoIP-telefone ja palju muud. Täna on meil valmisolek saata 48-tunnise etteteatamise ajaga kohapeale ka demineerijad," ütles Jaani.

Samuti on Eestil valmisolek varingupääste ja katastroofiohvrite tuvastamise meeskonna saatmiseks Ukrainasse. "Siin on piirkondi, kus pole ühtegi maja ega aeda, mis poleks sõelapõhjaks lastud. Meie ekspertide abi on Ukrainas väga vaja," tõdes Jaani.

Kristian Jaani kohtus Ukraina siseministri ja tema asetäitjatega Kiievis, kuid viibiti ka Butšas.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid