Tänapäevane digilahendusi tulvil maailm muudab meie elu lihtsamaks ja pakub uusi võimalusi, kuid võib ka tekitada erinevaid vaimse tervise probleeme. Terviseuuringutega on tuvastanud, et üha sagedamini esineb tervetel ja täies elujõus keskealistel ja noorematel inimestel probleeme keskendumis- ja an...
Kas sa tunned vahel, et jõud kaob ja süda hakkab puperdama või pekslema? Kas sul esineb aeg-ajalt kerget peapööritust või uimasust? Või tunned sa mõnikord, et südame piirkonnas justkui pitsitaks või pakitseks? Kui sa täheldad endal neid nähte, on see selge vihje, et pead pöörama rohkem tähelepanu om...
Sel aastal kolmandat korda toimuval Onnineni Energiapäeval teeb ettekande kõrgetasemeline esineja. Oma aega Rootsi ja Jaapani vahel jagav professor Tomas Kåberger heidab valgust mitmetele energiateemalistele geopoliitilistele arengutele ning uute energiaallikate kasutuselevõtule.
Suvi on Eestis etenduskunstide vallas eriline aeg. Loodusest ja huvitavatest paikadest saab mänguruum, kuhu publik ka sadade kilomeetrite kauguselt tee leiab.
Möödunud aastal registreeriti Eestis 3296 tööõnnetust ehk keskmiselt kaheksa õnnetust päevas. Neist vaid 632 juhul ei pidanud töötaja võtma töövõimetuslehte. Seega 80% juhtudest jäi tööandja ilma vajalikest abikätest ja riigile tekkis täiendav kulu töövõimetuse hüvitise maksmise ning meditsiinilise ...
Muutused linnaruumis on tavaliselt keerukad ja aeganõudvad protsessid, kuid projektiga „Rohejälg“ on Tallinn katsetamas taktikalist urbanismi: ilmetute kohtade elavdamist uudsete ning vähem ajamahukate lahendustega. Kõige tuntum neist – Raekoja platsi suvepark – avatakse õige pea taas.
Tallinn on võtnud kindla suuna linnas liiklemise turvalisemaks muutmiseks ja alandab järk-järgult lubatud sõidukiiruse ülempiiri. „Eesmärk ei ole autoliiklust eemale peletada, vaid pigem rahustada,“ ütleb Transpordiameti liikuvusekspert Mari Jüssi. Piirkiiruse vähendamisel on tegelikult mitmeid posi...
Kas parandustöökojad ja ringlusse lastud tarbeesemed aitavad meil loodusressursse jätkusuutlikumalt kasutada? Teemal räägivad Tallinna Jäätmekeskuse ringmajade osakonna juht Kädi Eelmaa ja Tallinna Jäätmekeskuse juht Rein Kalle.
Tallinn on võtnud vastu säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava aastani 2030, visiooniga jõuda kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Mida Tallinnas tehakse, et need eesmärgid täituksid?
Kuigi oleme harjunud Tallinnast rääkima kui tiheda autoliiklusega täis hoonestatud linnast, siis erinevad uuringud kinnitavad, et tegelikult leidub meie pealinnas vääriselupaiku, peaaegu kõiki Põhja-Eestis esinevaid imetajaid, kaitsealuseid linde, ohustatud samblaid ja samblikke ning ohtralt orhidee...
Paat pole eestlase jaoks ammu vaid aerudega lootsik, mille vööris linalakk loojangus lokke lehvitab. Eesti Näituste messikeskuses näeb sel nädalavahetusel tõeliselt luksuslikke ja mitme mootoriga merekarusid.
Millega jätkatakse Tallinna teekonda järjest rohelisemaks ning jätkusuutlikumaks linnaks saamise poole? Tallinna strateegiadirektor Raido Roop tutvustab, mis konkreetsemalt plaanis, millele tähelepanu pööratakse ning millise tuleviku poole Tallinnas püüeldakse.
Tuntud jätkusuutlikkuse disainer Reet Aus avas Tallinna Euroopa rohelise pealinna toel mullu mais Müürivahe tänaval Trash to Trend parandus- ja ringdisainistuudio.
Tallinna aasta Euroopa rohelise pealinnana hakkab küll lõppema, kuid teekond kestlikuma linna poole jätkub ka järgmistel aastatel. See on ka midagi, kus kõik linlased saavad kaasa lüüa ja ise midagi muuta.
Tiitel Euroopa roheline pealinn 2023 andis Tallinnale võimaluse katsetada uusi keskkonnasõbralikke lahendusi ning algatada keskkonna- ja kaasamisprojekte ning hoida keskkonnateemasid fookuses, panustades nii linna end kui linnaelanike mõtteviisi muutusesse.
Sel aastal toimus Robotexil Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 toetusel Roboliiga võistlus. Tallinn on võtnud endale eesmärgiks tuua linn inimestele lähemale, kaasata rohkem nii inimesi kui ka ettevõtteid ja vabaühendusi ning anda hoogu keskkonnasäästlikele algatustele. Rohelise pealinna ideest...
Tallinn on Euroopa rohelise pealinna tiitliaastal võtnud eesmärgiks muuta kogu linnaorganisatsioon keskkonnasäästlikumaks, alates rohekontori juurutamisest ja lõpetades rohehangetega. Aga mis on rohefaktor või TREAsoURcE? Loe edasi ja saad teada.
Kolmandat korda toimuv sõnaloomekonkurss Sõnaus keskendub tänavu kohmakate ja tihti ebatäpsete või otsetõlke kaudu tekkinud keskkonnaterminite asendamisele suupärasematega. Näiteks otsitakse uusi vasteid sõnadele „liginullkuluenergiahoone“, „süsinikujalajälg“, „kliimaneutraalne“ ja „kasvuhooneefekt“...
Tallinna rohetehnoloogiate nädala raames toimus Kultuurikatla ja Linnahalli vahelisel alal Eesti suurim rohetehnoloogiate mess NEXPO, mis pakkus pöörast avastamisrõõmu nii uudishimulikele perekondadele ja tõsistele tehnikahulludele kui ka investoritele üle maailma. Nelja päeva jooksul tutvus kaasaeg...
Fotografiska peakokk Peeter Pihel teab hästi, miks on kestlik toit oluline. Neid teadmisi jagab ta novembri jooksul ka Tallinna kooliõpilastega, kes Peetri käe all kokates saavad aimu, miks kestlik toit on oluline ja millised oleksid jätkusuutlikud valikud toiduvalmistamisel.
Cleantech Estonia ja TalTech Mektory korraldasid koostöös kliimahäkatoni Climathon, mis leidis aset 27.–28. oktoobril Tallinnas. Osalejad said võimaluse lahendada erinevaid keskkonnaprobleeme, pakkudes uuenduslikke lahendusi. Climathoni korraldamist toetas tänavu ka Euroopa roheline pealinn Tallinn.
Euroopa roheline pealinn Tallinn algatas tänavu kampaania SAVE OUR SEA, mis sündis koostöös keskkonnaorganisatsiooni Lets Do It World ja Helsinki linnaga. Millised olid kampaania tulemused?
Homme jõuab lõpusirgele 7. oktoobril alguse saanud rohelise pealinna rahvakogu töö, millega otsitakse vastust, kuidas siduda pealinna haljasalad kõige paremini kutsuvaks tervikuks.
Juba sel nädalal algab aasta oodatuim filmisündmus PÖFF, kus linastub ka keskkonnafilmide eriprogramm, et tõsta inimeste teadlikkust keskkonnateemadest.
Tallinn on olnud Euroopa roheline pealinn kohe pea aasta. Selleks, et kaardistada linnaelanike arusaamasid, viisime läbi tänavaküsitluse, kus umbes aasta tagasi küsisime inimestelt millises linnaruumis soovitakse elada ning nüüd, küsides kas Tallinnas on siis ka midagi rohelisemaks muutunud.
Kui inimeste puhul on kaksikud tavaliselt väga sarnased, siis täpselt sama kehtib ka Tallinna digitaalse kaksiku kohta, mis on tegelikkuses ülidetailne 3D-mudel Tallinnast ning mille abil saab hõlpsasti planeerida paremat ja veelgi toimivamat linnaruumi kõikidele linnaelanikele.
Rohelist pealinna Tallinna võib pidada ka innovatsiooni pealinnaks. Näiteks konkurss Tallinnovation annab igal aastal linna ettevõtetele võimaluse kandideerida linna toetusele, et oma uuenduslikke ideid Tallinnas ka ellu viia.
Kuigi täna avati Pronksi tänav taas liiklusele, jääb teinekord mulje, et Tallinn ei saa kunagi valmis. Täpselt nagu legendis, mis meenub enamasti siis, kui seisad mõnes ummikus ja mõtled, et terve Tallinna teede rekonstrueerimise graafik on välja mõeldud ainult sinu kiusamiseks.
Sõnaühend „välisrahastusega projektid“ ei ütle tavalisele linnakodanikule sisuliselt eriti midagi. Tegelikult on hästi lihtsustatult tegemist (piloot)projektidega, kus rahastus ei tule linnaeelarvest, kuid mille kasu lõikavad otseselt nii Tallinna elanikud kui ka linn. Kahest vahvamast projektist - ...
