Üksikema Anne-Mai lugu: Kui poeg esimest korda iseseisvalt bussi peale läks, jälgis ema salaja last "Seal ta siis tatsas vaikselt, vaatas lehti, taevast. Viieminutiline teekond võttis Tomil pool tundi."

Anne-Mai on Ema. Seda suure algustähega, kuna tema ja ta poja suhe on eriline, täis piiritut hoolitsust ja armastust. "Minu põhitöö on Tom ja siis tuleb kõik muu," ütleb Anne-Mai, kuidas ta sooviks oma pojale olemas olla samamoodi, nagu talle oli vanaema Helju, kes tedagi üksinda kasvatas.

Vanaema oli Anne-Maile kõige olulisem inimene: „Ta kasvatas mind ja oli ema eest, kuigi oli seda tehes pea sama vana kui teistel lastel vanavanemad olid,“ räägib Anne-Mai, kuidas vanaema võttis ta kasvatada 70-aastaselt. Olles nüüd ise ema, soovib ta Tomi kasvatada sama suure soojuse ja armastusega, nagu ta oma vanaemalt sai.

Üksinda lapse kasvatmisest meenub talle üks tore lugu. Anne-Mai sõnul on nad mõlemad pojaga suured unistajad. Ta meenutab, kuidas Tom esimest korda iseseisvalt bussi peale läks, et kooli minna.

„Jälitasin salaja Tomi, et vaadata, kuidas ja kuhu ta läheb. Seal ta siis tatsas vaikselt, vaatas lehti, taevast. Nägi plakatit teatrietendusest, mille peal oli emme. Võttis telefoni välja, sättis, tegi pilti, et seda pärast emmele näidata.” Kui Tom esimest korda kuulis, et ema oli teda jälitanud, tegi ta üllatusest suured silmad ja soovis, et Anne-Mai tema järele veel salaja luuraks. „Viieminutiline teekond bussi peale võttis Tomil pool tundi, ta jalutas ja unistas,” naerab Anne-Mai. Vaata videost!

Loe pikemalt siit!