Arstid on kimpus segase korruptsiooniseadusega: kas lähedase aitamine on seaduslik või mitte?
Väikeses Eestis pole tavatu, et arsti patsientide sekka satub ka tema lähedane. Korruptsioonivastase seaduse järgi on aga meditsiinitöötajaid võimalik karistada nii väär- kui ka kuriteos, kui nad teevad seaduse silmis toiminguid endaga seotud isikutega. Kuigi seni pole kohtupraktikas ühegi meditsiinitöötaja osas toimingupiirangute rikkumist rakendatud, on mure suur. Eesti arstide liidu president Jaan Sütt ütles möödunud aasta lõpus Delfile, et ükski neist ei taha olla esimene süüdistatu.
Liit peab suurimaks probleemiks seda, et seaduses nimetatud seotud isiku definitsioon on liiga lai. Nad saatsid riigikogu komisjonidele pöördumise, milles nentisid, et niigi pingelise ajagraafikuga arstidelt ei saa praktikas eeldada, et nad enne tuttava ravimist suudavad õiguslikult analüüsida, kas tuttav on nendega korruptsioonivastase seaduse silmis seotud või mitte.
"Selline õigusselgusetus võib mõjutada patsientidele osutatava tervishoiuteenuse kvaliteeti, kuivõrd patsiendile täies ulatuses pühendumise ja aja võimalikult efektiivse kasutamisele asemel peab meditsiinitöötaja tegelema lisaks õigusliku probleemiga," on Liidu pöördumises kirjas.
Arstide kartust ei vähenda seegi, et prokuratuuri hinnangul toimingupiirangud suurt osa meditsiinitöötaja igapäevatööst ei häiri. Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern aga kinnitas, et kui arstid ravivad kõiki oma patsiente samadel alustel, eelistamata ühte teistele ning sellest isiklikku kasu saamata, ei ole korruptsioonisüüdistusi karta.
"Toimingupiirangu rikkumine tähendab tegutsemist enda isiklike huvide mõjul. Igapäevane ravimi või haiguslehe väljakirjutamine ei ole toimingupiirangu rikkumine. Kui aga haiguslehe väljastamine on seotud näiteks arsti ning haige omavahelise võlaga, ning arst loodab, et haiguslehe väljakirjutamine võib võla tagasimaksmist kuidagi mõjutada, siis siin võib olla tegemist toimingupiirangu rikkumisega. Toimingupiirangut rikub näiteks ka arstist ema, kes oma värvipimedale pojale juhilubade tarvis tervisetõendi välja kirjutab, et poeg teda suvilasse sõidutada saaks," selgitas Pern.
Inimene peab abi saama
Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik ütles, et selliste toimingute puhul, kus patsient on seotud isik ehk arst peab tegelema oma lähedasega, võimalik arsti asendada. "Samas ei ole oma lähedase ravimine automaatselt keelatud. Selleks on seaduses kirjas toimingupiirangu erand, mis kehtib näiteks olukorras, kus asendamine ei ole mingil põhjusel võimalik. Kõige olulisem on, et abivajav inimene saaks abi sõltumata sellest, kas ta on arstiga seotud või mitte," selgitas Tuulik.
Kuigi konkreetseid kriminaalasju justiitsministeerium kommenteerida ei saa, tõi Tuulik mõned näited olukordadest, kus toimingupiirang arstile kehtima peaks ja tal tuleks ennast otsustamisest taandada. "Näiteks ei tohi arst võtta lähedast korralisele operatsioonile eelisjärjekorras, ent üldistel alustel operatsioon on põhjendatud. Samuti ei tohiks arst osaleda enda põhitöökohal käival meditsiinitarvikute hankel juhul, kui ta töötab lisaks arsti ametile sellisid tarvikuid müüvas ettevõttes või omab seda," ütles Tuulik.
Kas selgem reguleerimine on vajalik?
Nüüd on pall riigikogu õigus-, põhiseadus- ja sotsiaalkomisjoni väravas, kellel tuleb arutada, kas seadust tuleks "korrastada", et meditsiinitöötajad saaksid rahuliku südamega oma tööle keskenduda.
Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid nentis, et tegelikult on probleem laiem kui Arstide Liidu pöördumise fookus ning korruptiivsete olukordade selgem reguleerimine on vajalik. "Õigusselgusetus korruptsiooniküsimustes võib viia ühiskonna tardumusse, kus keegi ei julge enam edasiviivaid otsuseid teha, kuna kardetakse sattuda uurimise alla," ütles ta.
Komisjonid korraldavad veebruaris ühisistungi, kus korruptsiooniseaduse murekohti arutada. "Selle tulemusest oleneb ka võimalik lahendus arstide viidatud probleemile," sõnas Karilaid.
Ka Tuulik ütles, et justiitsministeerium on valmis arutama lahenduskäike, mis tagaksid selle, et arstid saaks oma lähedasi vajadusel probleemideta ravida, aga samas oleks tagatud avalike vahendite aus ja läbipaistev kasutamine.
