Analüüs: elektrirongid tuleb alles jätta
„Elektri- ja diiselrongidest koosnev veerem on vähemtundlik eri energiakandjate hinnamuutustele ja keskkonnahoidlikum Tallinna areaalis,” selgitatakse selle variandi eeliseid.
Ministeerium lasi dokumendi autoritel vaagida kaht raudtee-reisijateveo stsenaariumi. Ühe järgi säiliks Tallinna lähiümbruses elektrirongiliiklus, nagu see toimib praegu, kuid teise järgi soetataks ainult diiselrongid ja elektrirongid kaoksid juba lähitulevikus.
Majandusministeerium kavatseb eurovahendite toel osta osa rongisõitjaid teenindavast koosseisust juba järgmisel aastal. Euroopa Komisjonile valmistatakse ette vastavat taotlust.
Vaatamata uuringu tugevale soovitusele pole kindel, missuguseid ronge ja kui palju ostetakse, mis tähendab, et elektrirongiliikluse kestma jäämine on ikkagi küsimärgi all.
Majandusministeeriumi transpordi arengu talituse peaspetsialisti Ronnie Kongo sõnul pannakse alguses hankesse variant, et soovitakse osta elektri- ja diiselronge. „Hanke tulemusel täpsustatakse rongide hinnad ja hoolduskulud, seejärel on võimalik otsus üle vaadata, kui peaks selguma, et ainult diiselrongidega opereerimine tuleb tegelikult odavam,” rääkis ta. Kongo rõhutas, et uuringus kasutatud maksumused ja hoolduskulud on vaid eeldatavad.
Soomlaste tehtud uuringust tuleb selgelt välja tõik, et riigil ei tasu soetatavate rongide opereerimist eri firmade vahel jagada, vaid anda kogu reisirongiliikluse korraldamine ühele firmale. Nende arvutuste järgi säästaks selline skeem 30 aasta jooksul üle 1,2 miljardi krooni.
Suur osa kokkuhoiust tuleneks ka sellest, et ühe operaatorfirma puhul võiks osta vähem ronge kui kavandatud. „Juhul kui on üks operaator ja veerem, mis koosneb elektri- ja diiselrongidest, võib osta kolm rongi vähem,” väidetakse analüüsis mööndusega, et sama kehtiks ka siis, kui üks firma opereeriks ainult diiselronge.
Eestis on praegu kaks reisirongide opereerijat: diiselrongide omanik Edelaraudtee ja elektrironge haldav Elektriraudtee. Varem on spekuleeritud, et riik võib anda kõikide uute rongide opereerimise riigi omanduses olevale Elektriraudteele. Majandusministeerium kinnitas siiski, et ka Edelaraudtee võib saada võimaluse, sest pärast rongide ostmist kavatsetakse välja kuulutada eraldi hange.
Pole aga kindel, kas uued rongid hakkaksid niipea sõitma Edelaraudtee omanduses olevatel teedel Viljandi ja Pärnu suunal. Nimelt tahab riik Edelaraudteega arutada selle infrastruktuuri pikaajalist investeerimisplaani ehk saavutada olukorra, kus raudtee ei laguneks enam ja rongid saaksid sõita kiirusega 120 kilomeetrit tunnis.
Kui firma oma raudteede olukorda ei paranda, ei pruugi uued rongid Kesk-Eestisse sõitma hakata. „Kavas on hankesse panna osa diiselrongide jaoks optsioon, mida võib vastavalt Edelaraudtee infrastruktuuris toimuvale arengule kas kasutada või mitte,” ütles Kongo.
Majandusministeerium on palunud Soome firmal Anseri-Konsultit Oy hinnata ka seda, kui palju võiks maksta elektrifitseeritud raudtee laiendamine Aegviidust Tapale ja Tallinnast Raplani.
Analüüsi järgi maksaks esimene töö praeguste hindadega 374 miljonit krooni ning teine 454 miljonit. Kuna uute elektrirongide ostmise puhul tuleks ennekõike uuendada olemasolevaid kontaktvõrke, saaks laiendamine aset leida alles aastate pärast.
Uuringu autorite esitatud tabelite järgi võiksid Tapa-suunalised tööd aset leida 2014– 2016 ja Rapla-suunalised alles aastatel 2017–2019.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Gea Otsa sõnul pole riigil kavas taotleda eurotoetust elektriraudtee liinide pikendamiseks. „Küll soovime taotleda Euroopa Liidust toetust olemasoleva kontaktvõrgu rekonstrueerimiseks,” teatas ta.
