Danske endiste pankurite advokaat nõuab rahapesu menetluse lõpetamist
(2)
Hirvoja teatas läbi Magnussoni advokaadibüroo läkitatud pressiteate, et prokuratuuri uurimistoimiku ajakirjandusse lekkimise tõttu ei ole enam Eestis kohtunikku, kes saaks Danske rahapesu juhtumis vastu võtta ausa otsuse.
Seetõttu on ta esitanud riigiprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks.
“Praegusel juhul on kriminaaltoimik tehtud ajakirjanduse kaudu kättesaadavaks kõikidele Eesti kohtunikele maakohtutes, ringkonnakohtutes ja riigikohtus. Seega ei ole Eestis enam ühtegi kohtunikku, kes saaks seaduse nõuete kohaselt Danske kriminaalasja lahendada,” põhjendas Hirvoja.
“Ühtlasi esitasime täna kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks selgitamaks välja isikud, kes lekitasid ebaseaduslikult kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid sisaldavad kriminaaltoimikud Itaalia meediaväljaandele l´Espresso,” teatas ta.
ERR uudisteportaalile on riigi peaprokurör Andres Parmas juba öelnud, et materjal ei saanud lekkida Eestist ning tema hinnangul ei ole põhjust, miks peaks seetõttu terve Danske menetluse korstnasse kirjutama.
Delfile vastab Hirvoja selle kohta, et tegelikult pole vahet, kust materjal lekkis. Ta lekkis ning see, kust ta lekkis, tema argumente sisuliselt ei muuda.
“Sel juhul peab aga prokuratuur ise vaatama, et kui lekitajaks oli keegi välismaal, siis millises jurisdiktsioonis ja kas on süütegu toime pandud. See pole minu otsustada,” ütleb ta. “Ilmselt võiks prokuratuur enda partneriga läbi viia vähemalt tõsisema jutuajamise, et kas partnerit on võimalik usaldada, kui leke toimus tõesti välismaal,” ütleb isegi prokurörina töötanud advokaat Delfile.
Hirvoja selgitab pressiteates, et asja lahendav kohtunik ei tohi enne kohtuistungit näha kohtueelse uurimise toimikut.
“Mina isegi pole seda materjali näinud. See peaks olema suur saladus,” räägib Hirvoja. “See näitab ühtlasi mulle, et lekitaja ei saanud olla mõni kahtlustatav ise või eraisik, vaid see pidi olema keegi, kel oli materjalile ametlikult ligipääs.”
Pressiteates väitis ta, et nimetatud viga ei ole enam võimalik mõistliku aja jooksul parandada.
“Samuti ei ole enam võimalik tagada seaduse nõuet, et tunnistajad ei tohi enne kohtus ütluste andmist teada teiste tunnistajate poolt antud ütlusi, samuti mitte muid kohtus uuritavaid dokumente. Seetõttu on võimatu täita enamikke kriminaalmenetluse seadustiku kohtulikku uurimise peatükis sätestatud kohtumenetluse nõudeid. Samuti on tugevalt kahjustatud kahtlustatavate õigust süütuse presumptsioonile,” selgitas advokaat.
“Kohtupidamine on sisuliselt viidud meediasse asjasse kaasatud isikute tahte vastaselt ja ebaseaduslikult, mistõttu on ka kaitsja tavapärasest praktikast erinevalt sunnitud erandkorras kriminaalmenetlust puudutavat probleemi avalikult käsitlema.”
Rahvusvaheline uurivate ajakirjanike konsortsium (ICIJ) on muuhulgas koos Eesti Päevalehega kajastanud viimase kuu vältel mitmeid rahapesuga seotud lekkeid. Nende hulgas on ka Danske rahapesu kriminaalmenetluse materjalid, mille põhjal on artikleid kirjutanud nii Eesti kui rahvusvahelised ajakirjanikud.
Hirvoja ajakirjanikke lekkes ei süüdista.
“Olles ise olnud justiitsministeeriumis kunagi allikakaitseseaduse väljatöötamisega seotud, on ilmselge, et ajakirjanikku ei saa vastutusele võtta. Kuid see seadus ei anna teabevaldajale õigust andmeid lekitada,” lisas Hirvoja.
Kuigi Hirvoja nimetab Danske materjalide leket pretsedendituks, siis toimikumaterjalide lekkimine on Eestis ka varasemalt päevakorras olnud.
Märkimisväärseim juhtum oli Edgar Savisaare toimikumaterjalide leke. Ka too ajakirjandusse jõudnud juhtum käivitas arutelu, kuidas tuleks sellistele leketele reageerida. Kriminaalmenetlust ja kohtupidamist too konkreetne episood toona ei seganud.
