DELFI VIDEO JA FOTOD: Kui relvalembesed on Eesti elanikud?
![](https://images.delfi.ee/media-api-image-cropper/v1/fcde7cf0-bad2-11eb-9e58-07a0196c1f01.jpg?noup&w=1200&h=711)
Pingerida juhib Põhja prefektuur, kus on vastavalt 22 700 relva, seejärel tuleb Lõuna prefektuur, Lääne prefektuur ja Ida prefektuur, vastavalt 16 400, 13 700 ja 7100 relva.
Korrakaitsepolitseiosakonna politseikapteni Sven Põierpaasi sõnul aegub tänavu enam kui 7000 relvaluba, mida on oluliselt rohkem kui tavapäraselt.
"Relvaloa vahetamist tuleb alustada vähemalt kuu aega enne loa kehtivuse lõppemist. Tuleb meeles pidada, et kui luba on juba aegunud, ei ole kehtetut relvaluba võimalik vahetada, siis tuleb relv politseisse hoiule tuua, teha uus taotlus ning sooritada relvaeksam. Seega ei tasu relvaloa vahetamist kindlasti viimasele hetkele jätta," soovitas Põierpaas.
Relvi müüva Taktikalise Laskmise Keskuse juhatuse liige Martin Bahovski aga äri üle ei kurda. "Inimesi on erinevaid ja samamoodi ka relvi. Kõik on indiviidis kinni, mida ta endale soetada soovib. Ei ütleks, et relv oleks ohtlikum kui autosõit, kõik sõltub inimesest endast," ütles Bahovski.
Kunagi 90ndatel oli relv staatuse sümbol - mida suurem ja läikivam, seda uhkem, rääkis Bahovski Delfile. Ja toona osteti seda, mida pakuti. Nüüd on klient teadlikum - tuleb poodi ja teab, mida tahab. "Soomes on klient veelgi teadlikum, ütleb poodi tulles lausa relvamudeli. Meil aga tuleb ja ütleb, et no vaat midagi sellist tahaks...."
Bahovski sõnul tahetakse relva kolmel eesmärgil - kas jahileminekuks, sportimiseks või enesekaitseks.
Veidi statistikat: 1. jaanuar 2012 oli ametlikult registreeritud 59 700, 1. jaanuar 2011 59 800 ja 1. jaanuar 2010 60 200 tsiviilrelva. Ehk siis ametlikult relva omamine on langustrendis.