DELFI VIDEO | Siim Kallas pensioni teisest sambast: süsteem, mille minu ja Eiki Nestori ministeeriumid välja töötasid, oli väga hea. Sellest tagasi minna on viga

Kui kujundati praegust II pensionisammast, tegelesid sellega sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium. Kunagine rahandusminister Siim Kallas polnud nõus mõtetega II sammast lammutada, samas ei mäletanud ta, miks tehti sammas nii konservatiivseks ja nii suurte tasudega.

Pensioni II sammas on praegusel ajal üsna ebapopulaarne, sest tootlused on väiksed, kulud aga suured. Erakond Isamaa on teinud lausa ettepaneku muuta II sammas vabatahtlikuks, et see hiljem kaotada. Selliste ettepanekutega Kallas nõus pole.

"See süsteem, mille me omal ajal koos Eiki Nestoriga välja mõtlesime, meie kaks ministeeriumi töötasid selle süsteemi välja, oli väga hea. Põhimõte on väga õige ja sellest tagasi minna on viga," ütles Kallas.

Tema sõnul oli kogu aeg üleval vaidlus sellest, kas pension peaks sõltuma palgast või mitte. Kohe algas ka surve, et II samba osatähtsus oleks väiksem. Küll aga kiideti tollal Eestit välismaalt, sest Eesti oli teinud süsteemi, mis mingilgi määral arvestas demograafilisi muutusi.

Miks aga tehti II samba fondid hästi konservatiivsed ja lubati kõrgeid haldustasusid? "Ma ei tea. Ma ei oska seda kommenteerida. Ma ei ole nii nende detailidega kursis," ütles Kallas.

Ta nentis, et kogu II samba finantspool oli tõesti rahandusministeeriumi teha. "Ma ei oska seda kommenteerida. Ma ei tea, mina ei ole olnud selle otsustamise juures, kuidas see süsteem püsti panna, aga ma arvan ka seda, et kuidas tol ajal seda vaadati, oli üks asi, aga kuidas ta on hiljem kujunenud, on teine asi," rääkis Kallas.

"Tean, et noorema põlve finantsistid on kogu aeg seda meelt olnud, et pensioniraha tuleks investeerida Eestisse, olen valmis neid uskuma. Tookord oli, et investeerida tuleb turupõhimõtetel, kust kõige suuremat tulu saab. Tasude asja ma ei mäleta. Võimalik, et tol ajal arvati, et kõik läheb väga hästi. Tagantjärele on väga raske öelda, see oli ju 20 aastat tagasi," lisas Kallas.

Kallas ütles, et tema pole praeguses pensionidiskussioonis osalenud, sest keegi pole temalt midagi küsinud.

Mis temast peale riigikogu valimisi saab, Kallas ennustada ei tahtnud. Ta soovitas võtta üks asi korraga. Teda valivad inimesed saavad tema sõnul sama, mida kogu aeg varem: kindla usu nii eraomandil põhinevasse turumajandussse kui ka Euroopasse koos rahvusvahelise mõõtmega.

Kallas ütles, et Eestis on liiga palju usku riigimajandusse. Ta tõi näiteks tervishoiu, kus väheneb erasektori osakaal. Erastamisele ja erasektorile suuremate võimaluste andmisele ei mõtle keegi.

Keskerakonna valitsus erastas osa Tallinna Sadamast, aga Kallase sõnul on sellest vähe. "Asi seegi. Mingi erasektori element tuleb sisse, aga see on poolik variant. Puhas variant on ikka, kui on täisvastutsega eraomanik, kes planeerib ja tegutseb, aga asi seegi," ütles Kallas.

Reformierakondlane Andrus Ansipi valitsusajal osteti tagasi raudtee ja alustati nii praamiliikluse kui reisirongiliikluse riigi kontrolli alla võtmist. Kallas nentis, et erakonnad täidavad ühiskondlikku tellimust, ajad muutusid juba enne Ansipit.

"Raudtee erastamine oli juba üliraske teema. Olen seda ka öelnud, et raudtee tagasiriigistamine oli viga.