„Kui riik võtaks enda peale meie kulud, ei ütleks ära,“ rääkis Levin Delfile. „Aga ma ei näe meie riigis praegu nii palju ressurssi, et ta võiks niisuguse koorma enda peale võtta, ma ei näe seda majandustuge ja mehhanisme.“

„Tudengitele peab õppemaks olema taskukohane, selle eest peab muretsema nii inimene ise kui ka riik, viimast kahjuks praegu ei ole,“ sõnas ta. „Meie kool kogu aeg arvestab sellega, kes on võimeline maksma. Juba mitu aastat oleme oma õppemaksu hoidnud samal tasemel, mis on natuke vähem kui 2000 eurot aastas.“

Ta pidas võimalikuks, et äriinimesed võtaksid selle koormuse enda peale, kui nad saaksid selle eest riigilt näiteks maksusoodustust. „Praegu on ju nii, et nende üksikut omanike jaoks on ülikooli pidamine äri,“ lausus ta. Palju rohkem peaks riigis olema ka haridusfonde.

Tema sõnul tõestab lääne riikide kogemus, et erakõrgkoolid on tihti tugevamad kui riigikoolid. Ta tõi näiteks Harvardi, Oxfordi ja Cambridge ülikoolid. „Ma mingil juhul ei taha öelda, et üks hariduse tüüp on parem kui teine,“ sõnas ta. „Asi ei ole selles, kas tasuline või tasuta, asi on kvaliteedis.“

Erakõrgkoolide eelis on Levini sõnul see, et nad on võimelised kiiremini reageerima sellele, mida turg vajab, kiiremini ümber tegema oma õppekavad.

Eesti-Ameerika Äriakadeemia praktika põhjal rääkis Levin, et ka nende õpilastel on kogu aeg võimalus asuda tasuta riigieelarvelistele kohtadele teistes ülikoolides.

„Õpilastel on ju see võimalik, aga millegipärast nad ikkagi ei lähe ja vastupidi, iga aasta me võtame vastu näiteks Tallinna Ülikoli tudengeid ja mitte sellepärast, et nad seal ei saanud hakkama, järelikult on siin teised põhjused,“ rääkis Levin, kelle sõnul võib selleks olla näiteks tunduvalt väiksem distants õppejõu ja tudengi vahel.

Eesti-Ameerika Äriakadeemia tudengite arv kõigub rektori sõnul umbes tuhande piiril. Demograafilist seisu arvestades õpilaste arv kiiresti väheneb ja sellepärast peavad Eestis asuvad kõrgkoolid muretsema endale välismaalt tudengeid. Ka praegu on kooli õpilaste seas tudengeid Venemaalt, Lätist ja mujalt.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena